Millised on need selged positsioonid, millega minnakse Euroopa Liitu "Eesmärk 55" kliimapaketi üle läbi rääkima? Kas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis (ELAK) avaldatud seisukohad olid teie jaoks aktsepteeritavad?

Neid positsioone on nii palju, et kõiki ei jõua siinkohal üles lugeda. Aga üldjoontes ELAK kiitis heaks vabariigi valitsuse seisukohad ja lisas sinna juurde omapoolsed märkused ja täpsustused.

Nende osas kõige olulisem on võib-olla seotud maakasutuse poolega, kus pakutud 2,5 miljonit tonni sidumist ei ole sobiv. Ja teiselt poolt ka süsinikuga kauplemise süsteem, selle hind peaks olema stabiilsem ja ennustatavam, et suuri kõikumisi ei oleks. Need lisamärkused tunduvad igati mõistlikud ja asjakohased. Selles suhtes on läbirääkimiste algpositsioonid Eestile igati mõistlikud.

Te Euroopasse lähete selle positsiooniga et säilitada olukord, kus Eesti on valmis suurendama maakasutuses süsiniku sidumise kohustustust 0,7 miljonit tonni aastas?

Me läheme sinna konstruktiivsele arutelule. Paljud liikmesriigid ei ole rahul selle pakkumisega, mis Euroopa Liidu Komisjon neile tegi ja paljud ei ole rahul ka üldise eesmärgiga, 310 miljonit tonni. Me püüame alustuseks saada selgeks, mis positsioonidel liikmesriigid on ja samal ajal teha selgeks ka meie enda võimalused. Tegemist ei ole ju mitte ainult metsaga, vaid see on maakasutus laiemalt, seal on rabad ja põllumaad, neid detaile on palju.

Vaatame oma võimalustele otsa ja siis saame ka läbirääkimistel esitada konkreetsemaid seisukohti, et mis see võiks olla. Kui eesmärk üldiselt on suurendada seda sidumist seal suurusjärgus 20 protsenti, siis me pigem oleme seisukohal, et jagame selle võrdselt ära, et siis kõik pingutavad 20 protsenti rohkem.

See tähendab, et te põhimõtteliselt seda süsiniku sidumise kohustust olete valmis 0,7 miljonilt tonnilt aastas küll tõstma, aga mitte Euroopa Komisjoni poolt pakutud 2,5 miljoni tonnini aastas?

Loomulikult. Eks Eesti potentsiaal on ju suurem ja me saame oma maakasutust parandada. Ja me peamegi oma maakasutust parandama. Aga kõik need meetmed peavad olema sellised, mis on ka sotsiaalmajanduslikult mõistlikud, nii et need ei tekita meile probleeme teistes valdkondades. Sellest tulenevalt ma usun, et me suudame seda sidumist siin võib-olla kahekordistada, maksimaalselt, aga me kindlasti ei lähe selle positsiooniga kohe läbirääkimistele.

Kui me üleüldist eesmärki suurendame 20 protsenti, siis see võiks olla kõigi liikmesriikide eesmärk. Ja kui mõni neist soovib rohkem, siis see võimalus on olemas. Samuti me soovime ka seda, et kõigist liikmesriikidest saaksid süsiniku sidujad maakasutuse osas, mitte niimoodi, et osad võivad edasi emiteerida.

Eesti täidab juba praegu "Eesmärk 55" põhieesmärki – me oleme vähendanud oma süsiniku õhkupaiskamist juba 70 protsenti võrreldes teiste riikidega. Kas ELAK andis mandaadi võtta meile lisakohustusi?

Ei saa kuidagi öelda, et ELAK oleks lisakohustusi heaks kiitnud. See kokkulepe sündis ju juba mitu aastat tagasi riigijuhtide tasemel "Eesmärk 55" raames, kus need üldprintsiibid kokku lepiti. Kui me nüüd räägime kasvuhoone heitest, siis tõesti see 55 protsenti on meil saavutatud, aga täpse protsendi osas me täna saame rääkida veel aasta 2019 andmetest, kus heide on vähenenud 64 protsenti võrreldes aastaga 1990. Varsti saame võib-olla 2020. ja kunagi ka 2021. aasta andmed kätte.

Kuid kui me seda vähenemist vaatame, siis see oluline vähenemine tuli just Nõukogude Liidu lagunemisega, peale seda me enam nii tublid ei ole olnud. Meil on küll õnnestunud seda heidet vähendada ka energeetikas läbi selle, et põlevkivist me toodame elektrit vähem ja uus õlitehas on efektiivsem, väiksema heitega. Ja me oleme seda saavutanud ka elamumajanduses, kus meie katlad on üle viidud masuudi pealt koostootmisjaamadele, ehk põhiliselt puiduhakkele või pelletitele. Aga muus osas meil on olukord püsinud kogu selle aja stabiilne ja seal on isegi märgata kerget kasvutrendi, transport on üks nendest probleemsetest valdkondadest.

Selgelt siin arenguruumi on ja kõik sektorid peavad ühtemoodi panustama. Me ei saa niimoodi, et me täidame kõik eesmärgid ainult energeetikaga ja elamumajandus ja transport kaasa ei tule.

Millised on teie ettepanekud CO2-maksu reformiks?

Eesti ettepanekud näevad hetkel ette, et süsteemi tuleb täiustada. Süsteem peab olema selline, et ei esineks väga suuri kõikumisi üles ega allapoole. Neid mehhanisme siin algaegadel ju kirjutati ka sisse, mis seda stabiilsust võiks tagada, aga viimase aja sündmused näitavad selgelt, et need ei rakendunud ja need ei olnud tõhusad. Neid tuleb teha paremaks niimoodi, et see hind ettevõtjate jaoks oleks paremini ennustatav.