Elektrivõrguga ühendamise järjekorras on 2000 päikeseparki

Foto: ERR

Elektrilevi taotleb riigilt 55 miljonit eurot uute liitumisvõimsuste rajamiseks. Võrgutasude tõstmist investeeringute katmiseks võiks Elektrilevi juhi Mihkel Härmi sõnul kaaluda alles viimase võimalusena.

Tallinna Kiirabi katusel on päikeseelektrijaam, mis katab suve tiputundidel asutuse elektri baastarbimise. Kuid Eestis on 2000 päikeseparki, mis ootavad elektrivõrguga liitumise hinnapakkumist.

"Umbes 10 000 kodumajapidamise võimsuse ulatuses on neid parke, mis on valmis, aga ootavad võrguga liitumist. Eks need lõpuks saavad (liituda), aga lihtsalt võrguettevõte ei ole arvestanud sellise hajaenergeetika järsu kasvuga," lausus Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak.

Päikeseparkide rajamine on kolme viimase aastaga kümnekordistunud. Püsti on pandud võimusi 500 megavati jagu, mis suvepäeval katavad Eesti tarbimisest juba kaks kolmandikku. Elektri jaotusvõrkude arendus pole sellele tempole järele jõudnud.

"Praktiliselt  kolm aastat (läheb), kui täna küsida liitumispakkumist. Liitumispakkumise saab heal juhul aastaga suuremale elektrijaamale ja liitumine ehitatakse valmis kolme aastaga," ütles Meesak.

Alla 15-kilovatistele väiketootjatele ehitas Elektrilevi eelmisel aasta liitumise välja keskmiselt kuu ajaga, seda normi üritatakse hoida. Sellised mikrotootjad, mille koguvõimsus on kõigest seitse megavatti, on järjekorras 550, ülejäänud 1500 on suuremad tootjad koguvõimsusega 1600 megavatti.

"Vaba võrguressursi on ammendanud suured päikesepargid, mida on üle Eesti põldudele ehitatud," ütles Mihkel Härm.

Järjekordade lühendamiseks vajab Elektrilevi võrgu ehitamiseks suurt investeeringut.  

"Me oleme riigile esitanud omalt poolt ka ettepaneku, vaja oleks umbes 55 miljonit eurot, see jaguneks üle Eesti ja selle abil saaks Eesti 700 megavatti täiendavat tootmissuunalist võimsust meie võrku lisada. Kõige parem oleks saada finantseering Euroopa Liidu fondidest, fakt on see, et neid fonde igal ajal ei avata ja fakt on ka see, et ilmselt on need tänaseks kõik oma eesmärgi leidnud," rääkis Härm.

Teise võimalusena võiks kaaluda eraldisi riigieelarvest, ütles Härm.

"Eestis on ju elektrivõrkude arendamine ja sinna investeeringute tegemine selline valdkond, kus ministeeriumil ei ole rolli. Meie ju ei kinnita jaotus- või põhivõrgu tariifi ega hinda nende investeeringute vajalikkust. Peamine partner nende investeeringute põhjendatuse osas jaotusvõrgul on ikkagi konkurentsiamet," lausus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar.

Härmi sõnul tähendaks see võrgutasude tõusu, mille maksavad kinni elektritarbijad. Seetõttu oleks selliselt investeeringu vajaduse  lahendamine kõige viimane variant.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: