Politsei tabas mullu Narvas kaks droone kasutanud salakaubavedajate gruppi
Piirivalvurid tabasid eelmisel aastal Narvas kaks kurjategijate gruppi, kes kasutasid Venemaalt salakauba toomiseks droone. Mehitamata õhusõidukite rakendamisele salakaubanduses on andnud tõuke ka koroonapandeemiaga kaasnenud reisimise vähenemine, mis võimaldab piirivalvuritel piiripunktide läbijaid põhjalikumalt kontrollida.
"Üks oli narkootikumide vedu, kui grupeering vedas [narkootikumi] Alfa-PVP. Teine juhtum oli salasigarettide vedu. Need toodi reaalselt üle piiri, aga meie saime need vastuvõtjad siinpool piiri kätte," ütles Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Eerik Purgel.
Drooniga narkootikume vastu võtnud grupi juhtumist rääkis Ida prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegevuse talituse juht Dmitri Kabanov.
"Narkootikumid saadeti Ivangorodist drooniga üle Narva jõe Narva linna. Meie avastasime kriminaalmenetluse käigus kuus sellist korda. Kuuendal korral pidasime nad kinni. Lõpuleviidud kriminaalmenetluse raames on kahtlustus esitatud neljale isikule. Kolm neist viibivad praegu vahi all," rääkis Kabanov.
Koroonakriis tõi kaasa droonide kasutamise
Purgeli sõnul tõi koroonapandeemia kaasa salakaubandusega tegelevate grupeeringute tegevusviisi muutuse.
"Kui varem sai tulla läbi piiripunkti, sai peita erinevaid aineid veoautodesse bussidesse ja kuhu iganes, siis kuna COVIDiga käis inimesi vähem, kontroll tõhustus ja jäi rohkem aega sõidukite kontrollimiseks. Ja grupeeringud muutsid oma mõttelaadi: kui läbi piiripunkti tulla ei saa, siis [hakati kasutama seda,] mida meie nimetame roheliseks piiriks ehk Ida prefektuuri ala üle Narva jõe," rääkis Purgel.
"Ja tõesti, üks võimalus seda teha on toimetada kaupa üle piiri drooniga. Inimene jääb sellisel juhul teisele poole piiri, aga vahend tuleb üle. Vahendil on siis mingisugune kaup: kas narkootikum või salasigaretid," selgitas Purgel, lisades, et salakauba kogus oleneb sellest, kui suur on droon. "Selliselt tuuakse üle, siin on keegi vastuvõtja ja ongi aine üle piiri toimetatud," resümeeris Purgel.
Tema sõnul küll Venemaaga infot vahetatakse, kuid selle tulemused on visad saabuma. "Praegune koostöövorm on kokku lepitud valitsuste tasemel. On olemas selline organ nagu piiriesindus, kuhu ma isegi kuulun, kus me üksteisele vajalikku infot jagame. Aga mida me tihtipeale näeme, on see, et anname informatsiooni, kuid tegevused jätkuvad," tõdes Purgel.
Riik tõhustab droonidevastast võitlust
Droonidega salakauba vedamise vastasesse võitlusesse panustatakse muu hulgas siseministeeriumile valitsuselt hiljuti turvalisuse tõstmiseks eraldatud 32,6 miljonist eurost, ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher.
"Me saame luua droonimeeskondasid ja asuda kurjategijaid jälitama õhus. See tähendab, et me saame paremini valvata õhupiiri sellel kõrgusel, kus salakaubavedajad kas narkootilisi aineid või suitsu veavad. Seda võimet hakkame arendama, see on küll ka praegu olemas, aga see ei ole veel kõige parem. Usume, et selle aasta lõpuks suudame seda probleemi paremini lahendada," rääkis Vaher.
PPA ei saa mõistagi oma drooniavastamise taktikat avaldada. Droonide tuvastamise ja kahjutuks tegemise tehnoloogiat arendatakse aga ka Eestis. Seda teemat on Tallinna Tehnikaülikoolis eelmisel aastal kaitstud magistritöös lahanud Raimond Pääru. "Üks kõige lihtsamaid droonide avastamise viise on raadiolainete või GPS-i signaali tuvastamise abil. Vähem on kasutatud ka heli abil või visuaalset tuvastamist," selgitas Pääru.
Kui teede ääres kohtame aina rohkem mobiilseid kiiruskaameraid, siis samamoodi on olemas ka kergelt ühest kohast teise viidavaid droonitõrjeseadmeid, tõdes Pääru.
"Mina oma uurimuses keskendusin peamiselt ühele meetodile, kus sõidad droonitõrjeseadmega, mille võib kuhugi metsa vahele üles panna - kui soovida saavutada stabiilsust, siis kindlatele tugijalgadele - ja siis see suudab kõigepealt optiliste meetoditega drooni tuvastada ja seejärel suure intensiivsusega laseriga hävitada drooni osasid," selgitas Pääru.
PPA kinnitusel aitab ida prefektuuris tulevikus droonide tuvastamisele kaasa ka eelmise aasta lõpus saadud lisarahastus, millega plaanitakse Narva jõe lõigule välja ehitada radarite seirepositsioonid.
Toimetaja: Mait Ots