Narvas ehitasid lisaõppekogunemise käigus piiritõket pioneerpataljoni ja Kaitseliidu rühmad.

Kirdepiiril, kus piiri hoiavad suure loodusliku tõkkena Narva jõgi ja veehoidla, peetakse suurema ohuriskiga alaks Narva jõe kuivsängi. Suurema osa ajast on püsib jõesäng kuivana ja sealt saaks hõlpsasti üle piiri joosta.

"See on ainukene koht Narva jõel, kus saab siis, kui on lüüsid kinni, kuiva jalaga üle ja kui te näete, siis mõlemal pool on linnastatud alad ning see ületulek on hästi kiire. Ja kui joostes üle tulla, siis on see mõne minuti küsimus, et jõuda teisele poole linnastatud alale, kus saab ennast hästi varjata. Eesmärk on takistada lihtsalt seda ületulekut," rääkis Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Urmas Elmi.

Narva jõe kuivsäng lookleb alates veehoidlast läbi Kreenholmi tööstusala kuni hüdroelektrijaamani.  Seni on mõlema riigi piirivalvurid kuivsängi hästi valvanud ja näiteks selle aasta jooksul on seal piiri ebaseaduslikult ületatud vaid kolm korda.

"On tegemist olnud tagaotsitavate kurjategijatega, kes on kasutanud võimalust Venemaale põgenemiseks, on olnud inimesi, kes on vaimselt haiged ja samamoodi on olnud alkoholijoobes isikuid," ütles Elmi.

Peaministri Kaja Kallase sõnul praegu Eesti piirile suuremat ohtu ei ole, kuid naabrite kogemus teeb valvsaks.

"See, mis toimub praegu Poolas, Leedus ja Lätis, meie piirile küll ohtu sellist ei ole, aga nagu te näete, siin ju praegu mingit aeda otseselt piirina ei ole ja nende ajutiste tõkete püstitamine ikkagi aitab võimalikud ohud ära hoida. Ja eks ta toimib ka heidutusena," rääkis Kallas.

Peaministri sõnul saadame me Venemaale piiritõketega signaali, et Eesti valvab Eesti, Euroopa Liidu ja NATO piiri.

Õppuse käigus paigaldatakse Narva jõe kuivsängi Eesti-poolsele kaldale pea kahe ja poole kilomeetri pikkune lõiketraadist tõke.