Terras märkis, et kindlasti ei ole laiaulatuslikku sõda selliste vägedega, mille Venemaa praegu Ukraina piiri äärde on koondanud, võimalik pidada.

"Küll aga on kõik tingimused loodud, et piiratud ulatuses teatud taktikalisi ülesandeid täita, näiteks Lõuna-Ukrainast mööda Musta mere rannikut kuni Odessani välja minna ja sellega saavutada kontroll näiteks Krimmi varustamise jaoks. See on täiesti reaalne: Mariupol, Herson, Odessa, on täiesti tehtav, eriti kui vaadata, mis väed paiknevad Krimmil, mis juurde on toodud sinna," rääkis Terras.

"Ilmselt on ka teisi stsenaariume, mis võiksid kõne alla tulla. Ja kiirrünnak Kiievi peale pole välistatud, sest ainult selline rünnak täidaks eesmärgi ehk valitsuse vahetuse Kiievis," lisas ta.

Väitele, et ehk Putinil polegi muud võimalust, sest vägede tagasitõmbamine ei tule kõne alla kui nõrkuse näitamine, vastas Terras, et tema hinnangul Putin populaarsuse pärast ei muretse.

"Putin võib astuda (vägedega) edasi või tagasi, tal ei ole vaja rahva toetust, tal on see olemas, nii palju protsente, kui palju tal parajasti vaja on. Loomulikult ta peab tegema samme, et rahvas ikka armastaks oma tsaari. Ta võib tuua mingi argumendi, et näed, sain seda, seda ja seda ja astun (vägedega) tagasi. Aga praegused nõudmised (NATO-le) on niivõrd selgesõnalised ja neid ei ole võimalik täita," lausus Terras.

Lääne-Euroopa jaoks tundub sõda võimatu

Terras nentis, et Euroopa Parlamendi saadikuna näeb ja kuuleb ta, kui uskumatuks peetakse sõja puhkemist Ukraina ja Venemaa vahel.

"Ma näen seda suhtumist kõigi lääneriikide poliitikute poolt, sest terve mõistus ei lase seda uskuda. /.../ Et sõda 21. sajandil, kus on tankid ja lennukid. Lääne inimene, kes on elanud rahus, ei suuda seda uskuda," lausus ta.

Terrase nimetas taolist mõtlemist emotsionaalseks, sest tema hinnangul nähakse Venemaal praegu Kiievit vene rahva hälli ja Kolmanda Roomana rohkem kui kunagi varem ning Putin ei soovi kindlasti minna ajalukku valitsejana, kes kaotas Kiievi.

"Seetõttu teeb ta kõik, et Kiievis kontroll tagasi saada. Kas see on sõjaline (käik) või ei – ta on oportunist, ta vaatab, millised on kaardid laual, aga ta loob tingimused, et võimalust kasutada. 110 000 sõdurit Ukraina idapiiril ja Valgevene väed ja Vene väed Valgevenes – tingimused on loodud sõjaliseks konfliktiks," lausus Terras.

Terras tuletas meelde aastat 2014, mil Vene väed koondusid samuti Ukraina idapiiri äärde. "Siis tundus see kõigile absurdsena ja kõik ütlesid, et ei, ei, mingit sõda ei tule. Sõda tuli ja nii verine, et seda ei kujutanud ette ei venelased ega ukrainlased," nentis ta.

"Venemaal on jõudu piisavalt et  Ukrainaga sõtta minna. /.../ Ukrainlased ei anna nii lihtsalt alla, kui nad seda eelmine kord tegid. Kui mitte konventsionaalse sõjaga, siis partisanisõjaga, milles on ukrainlased väga head juba ajalooliselt," lausus Terras.

Terrase sõnul pole Ukraina jaoks parem ka kurnamistaktika, mis tähendaks, et vägesid tuleks pidevalt valmisolekus hoida. Kui Venemaa jaoks poleks see majanduslikult suur probleem, siis Ukraina kui Euroopa ühe vaesema riigi jaoks küll.

"Ukraina on Euroopa vaesemaid riike ja kurnamistaktika on tema jaoks kindlasti väga ohtlik. Mistõttu lääs peab tegema kõik selleks, et anda Putinile väga kindlaid signaale, et ta oma käitumist muudaks. Mul usku sellesse on vähe, aga pingutama peab," lausus Terras.