"Ühest küljest oleks seaduses selgemini kirjas, millised on valitsuse võimalused reageerida, otsustada ja teisalt saab õiguskantsler teha ka enda tööd vastavalt põhiseadusele ehk järelevalvet nende valitsuse määrust üle," ütles Kiik.

Praegu on valitsusel õigus piiranguid kehtestada oma üldkorraldusega, mis ei võimalda õiguskantsleril neid vaidlustada.

Lisaks saab suurema sõnaõiguse ka riigikogu ning kogu menetluse õigusselgus paraneb, rääkis Kiik.

"Praegu on väga paljud valitsuse korraldused tehtud tuginedes NETS-i ühele paragrahvile, kus ei ole tegelikult väga täpselt lahti kirjutatud, milliseid meetmeid võib teha ja milliseid mitte. Edaspidi saab see meie ettepaneku kohaselt olema seaduses märksa selgemini kirjas," ütles tervise- ja tööminister.

Kiige sõnul tuuakse NETS-is seaduse tasandil ära peamised võimalikud meetmed, mida kehtestatakse - näiteks riigipiiri ületamisel kehtivad reeglid, karantiininõuetega seotud reeglid või teatud asutuste töö või kellaajaliste piirangutega seotud reeglid.

"Aga kui näiteks valitsus peaks tahtma kehtestada mingeid selliseid reegleid ja korraldusi, mida ei ole otseselt seaduses välja toodud, siis tuleb mängu riigikogu sotsiaalkomisjon ehk mõnevõrra laiapõhjalisem arutelu, kus on kõik erakonnad esindatud. Ja kui sotsiaalkomisjon või vastutav komisjon laiemalt toetab neid muudatusi, siis on võimalik täiendavaid reegleid kehtestada," selgitas Kiik. "Ehk see on täiendava filtri, teise taseme otsuse juurde toomine, et ei oleks võimalik pelgalt valitsus otsusega kehtestada reegleid, mida pole otseselt seaduse tasandil varasemalt juba parlament heaks kiitnud."

Kiik rääkis ka, et kohalikele omavalitsustele jääb õigus enda asutustes oiiranguid ja reegleid kehtestada, kuid mitte koolides ega sotsiaalasutustes.

"Teatud õigused on ka täna kohalikel omavalitsustel, mis puudutab omavalitsuse enda asutusi, näiteks teatud külastuspiiranguid, ka töökorraldust, mis puudutab näiteks kaugtööd või muud selliseid vorme," ütles minister. "Aga kui me räägime näiteks haridusasutustest, sotsiaalasutustest, siis siin jääks kehtima praegune kord, kus asutus konsulteerib terviseametiga ja koos sellise otsuse langetab. Terviseamet on siis ekspertasutus, mis hindab, kas on näiteks vaja laialdasemat distantsõpet rakendada, mingeid asutusi ajutiselt sulgeda või muid taolisi otsuseid."

"Sisuliselt jääb kehtima status quo ehk et jätkuvalt on valitsusel oma roll, terviseametil oma roll, omavalitsusel oma roll. Neid rolle me ei muuda, samuti me ei laienda järelevalve tegevusi või õiguskaitseorganite rolle, vaid me toome lihtsalt juba valitsuse korraldustega kehtestatud reeglid, meetmed mõnevõrra läbipaistvamalt seadusesse ja hiljem siis valitsuse määrusesse, mis annab võimaluse neid vajadusel õiguskantsleril tõesti vaidlustada," selgitas Kiik.

Ministri sõnul lähevad muudatusettepanekud nüüd kooskõlastusringile ning ta tutvustab neid ka kõigile riigikogu fraktsioonidele. "Eeldus on, et kevadise istungjärgu jooksul võiks parlament seadusemuudatused vastu võtta," ütles Kiik.