Seaduse vastuvõtmise poolt oli 51, vastu seitse ja erapooletuks jäi üks riigikogu liige.

Seadusmuudatused võimaldavad omavalitsustel kiiremini ja paindlikumalt arendustele reageerida, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole kümne aasta jooksul arendustegevust alustatud. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta.

Seadusega loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati näiteks tuuleparkide planeerimisel, ning edaspidi saab selliseid olulise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel.

Kui omavalitsuse eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Ühtlasi jääb ära maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapp.

Menetluse käigus lisati seadusesse mitu muudatust, mis võimaldavad planeerimisalase tegevuse korraldajal määrata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks mõistliku tähtaja, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole seda sätestatud.

Maa- ja ruumiamet saab muudatustega õiguse kontrollida nii omavalitsuse kui ka muu planeerimisalase tegevuse korraldaja või asutuse tegevuse tähtaegsust ning omavalitsuse tegevust planeerimismenetluse läbiviimisel. Lisaks täpsustatakse tehnovõrkude ja -rajatistega arvestamise kohustust nii üld- kui ka detailplaneeringutes ning nähakse ette tähtaja seadmine detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemiseks ja detailplaneeringu muutmise võimaluse lisamine. Muu hulgas loobuti muudatustest, millega plaaniti kaotada planeeringuteadete avaldamise kohustus üleriigilistes ja maakonnalehtedes.

Veel viidi seadusesse muudatused, millega jäetakse riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse.

Muudatused jõustuvad 2026. aasta teises pooles ja osaliselt järgmise aasta alguses.