Mõned nädalad tagasi kirjutasid rahvusvahelised väljaanded, et Eesti koos Poola ja Ungariga takistab globaalse miinimummaksu reformi tegemist Euroopa Liidu nõukogu tasemel. Kuigi Eesti esindajad nõukogus ei soovinud seda nimetada takistamiseks, on nende lähenemine Brüsseli ekspertide hinnangul täiesti mõistlik. Eelkõige vaid paarikuist menetlustempot arvestades.

"Nii kiire menetlus on ebarealistlik ootus. Ma ei usu, et asjad edasi arenevad. Minu ennustuse aluseks on see, mida oleme näinud minevikus ettevõtete maksustamise või üldistes maksuküsimustes Euroopa Liidus. Nagu näiteks käibemaksu reformid, mis on olnud järkjärgulised," lausus mõttekoja ECIPE analüütik Matthias Bauer.

"Kuniks USA pole heaks kiitnud ühtegi osa OECD kokkuleppest, siis igal Euroopa riigil, kes soovib menetlusprotsessis kaalutleda, on põhjus olemas," leidis mõttekoja Bruegel analüütik Rebecca Christie.

Eesti tõrksuse üheks põhjuseks on olnud reformi poolikus. OECD-s lepiti kokku miinimummaks ja digimaks koos, aga praegu edeneb ainult esimene. Et Eesti peab oluliseks ka digimaksu kehtestamist, on ekspertides isegi imestust tekitanud.

"Ma oleksin eelmisel aastal arvanud, et Eesti on nende riikide seas, kes sooviksid ainult miinimummaksu ja mitte digimaksu, arvestades Eesti püüdlusi muuta ennast  globaalsete tehnoloogiafirmade tõmbekeskuseks. Minule on see üllatus, et Eesti toetab digimaksu tehnoloogiafirmadele," märkis Christie.

Ilmselt saavadki reformi kaalukeeleks Poola ja Ungari, kes maksureformi asjasse puutumatutel põhjustel takistavad. ning USA senat, kus demokraatidel sisuline ülekaal puudub. Eesti globaalse reformi piduriks ei saa.

"Kuna ikkagi enamus meie ettepanekuid on arvesse võetud ja 99 protsenti ettevõtetest on selle reguleerimisalast väljas, siis meil ei ole suuri probleeme ka praeguse versiooniga. Aga on tõesti mõned küsimused, mida me tahame veel lahendada, ja ma loodan küll, et vähemalt osas nendest me saame kokkuleppe enne seda. kui direktiiv lõppotsustamisele tuleb," lausus rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.