"Mulle tundub, et USA ei ole niivõrd mures Ukraina julgeoleku pärast, vaid tema peamine ülesanne on ohjeldada Venemaa arengut. Ukraina ise on vaid tööriist selle eesmärgi saavutamiseks," rääkis Putin teisipäeval pärast kõnelusi Moskvas Ungari peaministri Viktor Orbaniga.

Putin ütles, et USA on ignoreerinud Moskva muret anda õiguslikult siduvad julgeolekugarantiid, sealhulgas NATO edasise laienemise tõkestamiseks itta. Ta pakkus välja, et kui Ukraina soov NATO-ga liituda täidetakse, võib see teised liikmed Venemaaga sõtta tõmmata.

"Kujutage ette, et Ukraina on NATO liige ja algab sõjaline operatsioon [Krimmi tagasivõitmiseks]," ütles Venemaa juht. "Mis, kas me võitleme NATOga? Kas keegi on selle peale mõelnud? Tundub, et mitte."

"See [Krimm] on suveräänne Venemaa territoorium, see küsimus on meie jaoks suletud," ütles Putin.

Putini sõnul on Ameerika eesmärk kasutada vastasseisu ettekäändena, et kehtestada Venemaale rohkem sanktsioone.

Euroopa julgeolekukriisist rääkides rõhutas Putin taas, et Venemaa mured on jäetud tähelepanuta, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Küsimus ei seisne üksnes kellegi lubamises valida viis oma julgeoleku tagamiseks. See on üks osa hästi tuntud julgeoleku jagamatusest. Teine põhiosa ütleb, et ühe julgeolek ei tohi olla tagatud teiste riikide kulul," rääkis Putin.

Sama sõnumit sisaldas väidetavalt ka Venemaa teisipäevane vastus USA-le, NATO-le ja OSCE-le, milles rõhutatakse Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) aluslepingu kaheksandat punkti ehk et keegi, sealhulgas riikide organisatsioon ei tohi teise riigi turvalisust ohustada. Enne seda avalikustas Hispaania ajaleht El Pais USA ja NATO 25. jaanuari kirja Moskvale. Washington ei ole kirja sisu kinnitanud.

Põhinõudmiste tagasilükkamise kõrval pakutakse Moskvale kõnelusi relvastuse vähendamiseks ja usalduse kasvatamiseks, kui Venemaa vähendab Ukraina-suunalist sõjalist ohtu. Ühtki kirja ametlikult kinnitatud pole, kuid Soome president Sauli Niinistö rõhutas Venemaa vastust kommenteerides, et midagi uut selles pole.

"Minu silmis paistab see kõrvalepõikena selles mängus ja me ei peaks järgima kõiki põikeid samal viisil, mida need tekitavad. Minu arvates on selle põike eesmärk justnimelt tekitada suurt hämmingut ja seepärast suhtun sellesse suhteliselt rahulikult," rääkis Niinistö.

Moskva süüdistab ka Ukraina valitsust suutmatuses ellu viia rahvusvahelist kokkulepet rahu taastamiseks idas.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas teisipäeval, et Venemaa sissetung "ei ole sõda Ukraina ja Venemaa vahel – see oleks sõda Euroopas, täiemahuline sõda".

USA ja NATO on öelnud, et Putini nõudmised, mis hõlmavad lubadust mitte kunagi laieneda itta, sealhulgas Ukrainasse, rikuvad NATO avatud uste poliitikat.

Putin teisipäeval lahendusi ei pakkunud, kuid ütles, et on avatud edasisteks läbirääkimisteks. "Loodan, et see dialoog jätkub," ütles ta ja lisas: "Loodan, et me lõpuks leiame selle lahenduse, kuigi see ei ole lihtne, ja oleme sellest teadlikud. Aga mis see saab olema, ma pole muidugi valmis täna ütlema."

Putin lõpetas pressikonverentsi lühikese loenguga NATO pettuste ajaloost, väites ka, et allianss on lubanud laieneda "mitte tolligi" ida suunas.

"Nad ütlesid üht, tegid teist," ütles Putin.

USA ja NATO on selliseid lubadusi eitanud.

USA välisminister Antony Blinken ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov pidasid teisipäeval telefonikõne.

Blinken ütles Lavrovile, et kui Putin "ei kavatse sõda ega režiimivahetust", siis on aeg väed ja raskerelvad tagasi tõmmata ning alustada tõsist diplomaatilist arutelu, ütles välisministeeriumi ametnik.

Lavrov vastas, et USA väidetud olukorra teravnemist ei olnud, see oli lihtsalt Venemaa vägede liigutamine oma piirides.

USA välisministeeriumi ametnikud kinnitasid esmaspäeval, et nad on saanud Venemaalt kirjaliku vastuse dokumendile, mis sisaldas USA eelmisel nädalal Kremlile saadetud ettepanekuid, kuidas leevendada pingeid ja sillutada teed edasisteks julgeolekukõnelusteks.

Teisipäeval aga teatas Kreml, et Venemaa pole veel USA-le oma "põhivastust" saatnud. "Seal oli segadus," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. "See [Vene kirjavahetus] käsitles teistsugust asja. Peamist vastust sellel teemal pole üle antud, see on alles ettevalmistamisel."