Kui veel kaks aastat tagasi oli kvoodihind ühiku kohta ligikaudu 15 eurot, siis praeguseks on see 90 euro peal ehk hind on selle aja jooksul kuuekordistunud. Aasta tagasi oli hind 40 euro juures.

Kolmapäeva seisuga oli hind tõusnud rekordilise 97,5 euroni tonni kohta.

Allikson märkis, et analüütikud panustavad sellele, et saja euro piir saab peagi ületatud.

"Kevadel aitab sellele kaasa järjekordne eelneva aasta kvootide kustutamise vajadus, kus karta võib, et kvoodijagamise protsess ei ole sel aastal sujuvam kui eelmisel aastal. Lisaks on jätkuvalt kõrgem gaasihind motiveerinud suurema CO2 kvoodivajadusega söejaamadest elektritootmist," lausus Allikson.

Kõrge gaasihind pole tähendanud vaid seda, et elektrit on toodetud rohkem, kui kliimaeesmärke püstitades loodeti, söe- ja Eesti puhul põlevkivijaamades, vaid ka seda, et uusi taastuvenergiavõimsusi on kasutatud gaasi-, mitte söejaamade asendamiseks. Selle on välja toonud oma Euroopa elektrituru analüüsis mõõtekoda Amber.

Ka sel aastal läheb suur osa, lausa kolmveerand uutest päikese- ja tuulevõimsustest mitte söejaamade elektri asendamiseks, vaid suletavate tuumajaamade asendamiseks, märkisid Amberi analüütikud.

Eestiski on praegu olukord, kus vaatamata kliimaeesmärkidele tuleb ka ülikõrge süsinikuhinna puhul toota elektrit põlevkivijaamades. Kõrge süsinikuhinna maksab kinni tarbija.

"CO2 kõrge hind kajastub kõigi fossiilkütust kasutavate juhitavate elektrijaamade tootmishinnas. Eesti Energia kõige vanemate tootmisplokkide puhul võib CO2 kvoodikulu moodustada kuni 80 protsenti muutuvkulust. Sellest hoolimata ei kujunda Eesti Energia jaamad tänasel päeval tipuhinda, sest maagaasist on praegusel hetkel veelgi kallim elektrit toota," ütles ERR-ile Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.

Kõrge elektrihind on samas see, mis põlevkivijaamu töös üldse hoiab. "Kui aga elektrihind on tootmiskuludest madalam, siis jaamad lihtsalt turule ei pääse. Selline olukord tekib, kui tarbimine langeb tasemele, kus nõudluse katavad ära odavamad tootmisviisid: tuule-, päikese-, hüdro- ja tuumaenergia," lausus Luts.

Praegune süsteem soosib spekuleerimist

Praegust Euroopa süsinikukvootidega kauplemise süsteemi on kritiseeritud kui spekulantide ja poliitikute poolt mõjutatavat turgu, kus hinna dünaamikat on võimatu ennustada. Pikalt stabiilsena püsinud hind andis võltsi turvatunde, et kõik töötab nagu vaja, kuid kiire hinnatõusu ajal hakkasid hinnad oma elu elama.

"Süsiniku kvooditurg ongi kahe tule vahel – ühest küljest mõjutavad turgu kiired turumuutused ja teisalt poliitilised otsused, mis on seotud eelkõige turule paisatavate kvootide kogustega. Külm kevad, kuum tuuletu suvi ja kiire gaasihinna tõusuga kaasnenud söejaamade käivitamine suurendasid kiiresti CO2 kvootide vajadust. Samas CO2 hinnatõusule ei reageerinud CO2 turu hinna järelevalve mehhanism, mis loodi kontekstis, kus CO2 hinnad olid oluliselt madalamal tasemel," rääkis Allikson.

Süsinikuturul on hinnatõus jätkumas ja see tähendab ka spekuleerimise jätkumist, nentis ta.

"Lisaks ei jõudnud turule paljud tasuta jagatavad CO2 kvootide kogused tulenevalt administreerimise aeglusest. Taustana on antud turule sõnumid plaanidest turule paisatavaid kvoodikoguseid vähendada varasemast kiiremini. Eelneva tulemusena on tegemist turuga, kus pikas perspektiivis on oodata hinnatõusu ning see meelitab lisaks tootjatele ka alati investoreid, kes soovivad panustada varade väärtuse kasvule," lausus Allikson, lisades, et samas ei ole vahet, kas tuleviku hinnatõusu kartuses ostab kvoote kokku näiteks elektritootja või pank. 

Hinnatõusu võiks Alliksoni hinnangul ohjeldada poliitiline kokkulepe Euroopa Liidus.

"Hinda võiks tuua allapoole see, kui Euroopa Liit suudaks kuidagiviisi kokku leppida, et tänane hinnatase on ebavajalikult kõrge ja mittefossiilsete kütuste motiveerimiseks piisaks ka madalamast hinnast ning eelnevaga seoses otsustakse hindade allatoomiseks lisada kvoote emissiooniturule," märkis ta.

CO2 kõrge hind mõjub hästi tuuleenergia tuludele

Kui CO2 kõrge hind tähendab riikidele, sealhulgas Eestile suuremat tulu riigieelarvesse, siis ettevõtetele Allikson selles positiivset ei näe. "Ettevõtteid kel oleks CO2 kvoote müügiks üle on väga vähe – see on pigem õnnelik juhus, kui nii peaks olema," nentis ta.

Priit Luts tõi välja aga tuule- ja päikeseenergia tulude kasvu. "Kõrge CO2 hind ja sellest omakorda tingitud kõrge elektrihind mõjunud hästi ettevõtte tuule- ja päikeseparkide toodangu eest saadud tuludele. Samuti on see toetanud investeeringuid uutesse tootmisvõimsustesse," lausus ta.

Luts lisas, et kõrge elektrihind on pannud kliendid rohkem vaatama tuule- ja päikeseenergia poole. "Nii on enam kui 1000 äriklienti üle Baltikumi sõlminud Eesti Energia pikaajalise fikseeritud hinnaga tuuleenergia ostulepingu, millest ongi saanud eeldus uute tuuleparkide rajamiseks. Samuti on klientide huvi aina kasvanud päikeselahenduste vastu," ütles ta.

Ebakindlus energiaturul aga tähendab, et järgmise sügistalve elektrihindu on võimatu prognoosida. "See sõltub väga paljudest komponentidest. Millised saavad olema ilmaolud, mis mõjutab nii tarbimist kui üha suuremal määral tootmist ehk tuule-, päikese- ja hüdroenergia tootmist. Samuti sellest, milliseks kujuneb maagaasi hinnatase, CO2 hind," lausus Luts.

Euroopa Liidus kehtib tööstusettevõttele ühe tonni süsinikuheite eest hind. Firmad peavad maksma iga CO2-tonni eest, mida nad õhku paiskavad.