Koolijuhtide ühendus toetab valitsuse plaani kaotada põhikooli lõpetamisel lävend
Eesti Koolijuhtide Ühendus (EKJÜ) avaldas toetust valitsuse plaanile lahutada põhikooli lõpetamine lõpueksamite tulemustest.
"Eesti Koolijuhtide Ühendus toetab Vabariigi Valitsuse eelnõu, mis puudutab põhikooli lõpueksamite hindamist ja lävendit," teatas ühendus ERR-ile saadetud pöördumises.
Sellele lisatud Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajatekogu ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu (EKEÜ) ühisseminari ettepanekutes kutsutakse valitsust üles seadustama praktikat, et põhikooli lõpueksamid ei oleks seotud kindla lävendiga.
Samas rõhutavad koolijuhid, et põhikoolides õppimise ja riikliku seire jaoks on oluline, et kõik õpilased siiski teevad põhikooli lõpus eksamina keskselt koostatud testid.
Kuna hindamise peamine ülesanne on aidata õpilasel õppida ja õpetajal tõhusalt õpetada, siis aitab testimine õpilast tema edasistes valikutes ning võtab kokku põhikoolis õpitu, lisatakse ettepanekutes.
Eksamitulemuste kajastamine punktide, mitte hinnetega võimaldab testide edasist paremat kasutust ning on informatiivsem nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks, leiavad koolijuhid.
Lisaks kutsuvad ühendused valitsust üles nihutama eksamisessiooni aprilli. "See annab võimaluse gümnaasiumitel ning kutsekeskharidust pakkuvatel koolidel kasutada tulemusi vastuvõtmisel ning jätab neile ühtlasi võimaluse pidada lisaks vestlusi ning teha täiendavaid spetsiifilisi teste," märgitakse ettepanekutes.
"Püüame vähendada õpilaste pingeid üheksanda klassi lõpus, hiljemalt jaanipäevaks peab olema õpilasel selge, mis koolis ta järgmisel õppeaastal õpinguid jätkab, väldime mitmekordset testimist samas aines," rõhutavad koolijuhid.
Sellised muudatused tooks kaasa vajaduse teste arendada – nende varasemal toimumisel peab arvestama võimalusega, et väike osa õppekavast on selleks ajaks läbimata ning see võimaldaks ka tiheda konkurentsiga koolidel õpilasi vastu võtta. Testid peaks olema suurepäraste tulemuste korral hea eristusvõimega, tõdevad koolijuhid.
"Usaldame riiklikku tsentraalset testimise võimekust, panustame koos, et riiklikud testid oleksid väga head. Usaldame koole testimise aususe tagamisel," kinnitavad ühingud oma pöördumises.
Lisaks väljendasid koolijuhid muret selle üle, et eesti keele ja matemaatika ainutähtsustamine mõjub halvasti õpetusele põhikoolis. "Teeme ettepaneku töötada välja loodusainete ja sotsiaalainete komplekstestid," öeldakse pöördumises, kus samas tõdetakse, et selliste muudatuste elluviimine on pikaaegsem protsess.
"Oleme mures, et praegune hindamise raamistik ja praktika ei aita piisavalt õppimisele ja õpetamisele kaasa. Peame vajalikuks avada põhjalik arutelu hindamise üle," seisab EKJÜ ja EKEÜ ühisseminaril vastu võetud ettepanekutes.
"Me ei tohiks seada tõkkeid haridusastme lõppu, küll saame seada lävendi haridusastme algusesse. Kooli siht on aidata õpilast tema elus edasi. Nii peavad ka kõik mõõtmisvahendid, sealhulgas riiklikud hindamisvahendid, olema suunatud sellele, et aidata õpilast tema järgmistes sammudes. Eksamid üheksanda klassi lõpus saavad olla eelkõige sisseastumise funktsioonis mõõtmised, mida gümnaasiumid ja kutsehariduskoolid saavad kasutada enda õpilaste valimiseks," öeldakse EKJÜ pöördumises.
Toimetaja: Mait Ots