Haridus- ja teadusministeerium on esitanud kooskõlastamiseks ja arvamuste saamiseks ettepaneku hinnata põhikooli ühtseid lõpueksameid protsendina eksami maksimaalsest tulemusest. Kuna selle muudatuse järgi enam eksami eest hinnet ei saa, siis ei sõltuks põhikooli lõpetamine eksamitulemusest.

Põhikooli lõpetamiseks tuleb õpilasel saada rahuldavad aastahinded kõigis õppeainetes ning teha ühtsed riiklikud lõpueksamid. Praegu näevad tingimused veel ette, et eksamid tuleb sooritada vähemalt hindele kolm, mis tähendab vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest. Uue korra järgi lävendit ei oleks. Lõputunnistusel näidatakse protsent eksami maksimaalsest tulemusest.

Kas eksamite lävend tagab põhihariduse kvaliteedi?

Põhiharidus on Eestis kohustuslik haridusmiinimum. Eeldame, et kõik õpilased jõuavad riiklikus õppekavas kirjeldatud õpitulemusteni. Õpilasele, kellele käivad mõnes aines riiklikus õppekavas ette nähtud õpitulemused üle jõu, tuleb raskuste ilmnedes pakkuda vajalikku tuge või koostada selles aines individuaalne õppekava ning ka eksami teeb ta siis lähtuvalt oma individuaalsest õppekavast.

Eesti seadusandlus on ette näinud võimalused korraldada õpet õppijast lähtuvalt. Koolidki on individuaalsete õppekavade rakendamises järjest vilunumad. Õpetajad ja tugispetsialistid oskavad abivajajaid märgata ning vajadusepõhiselt toetada. Olukord, kus õpiabi vajadus ilmneb alles lõpueksami tulemustest, ei peaks enam võimalik olema. Õpilase raskused peavad koolil teada olema palju varem ning õpilasele tuleb tagada vajalikud tugimeetmed.

Lõpueksamite hinded on seni olnud aluseks, et otsustada, kas õpilane saab põhikooli lõpetada või mitte. Lisaks rahuldavatele eksamihinnetele on ka vaja, et kõigi õppeainete viimased aastahinded on vähemalt rahuldavad ehk omandatud hindele kolm. Samuti on lõpetamise tingimuseks loovtöö tegemine, tavaliselt kaheksandas klassis.

Erandjuhul on võimalik põhikool lõpetada ka nn kahtedega ehk praegu on võimalik põhikool lõpetada ka õpilasel, kellel on üks nõrk (hinne "1") või puudulik (hinne "2") eksamihinne või ühe õppeaine viimane aastahinne, või ka kahes õppeaines kummaski kas üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaines viimane aastahinne. Lõpetamiseks on sel juhul vaja lapsevanema avaldust ja kooli õppenõukogu otsust.

Mida näitab hinne "kolm"?

Arutelu põhikooli eksamite vajalikkuse, korralduse ja hindamise üle on kestnud juba mõned aastad. 2019. aastal riigikogus toimunud debatil tõdesid haridustöötajate liidu esindajad, et muutused eksamisüsteemis on vajalikud, kuid õpilastel peab säilima võimalus saada eksami tegemise kogemus.

Haridustöötajate liidu esindajad esitasid seisukoha, et lõpueksamite täielik kaotamine ei pruugi olla õpilase seisukohast parim lahendus. Ühe ettepanekuna kõlas toona ka sajaprotsendilise skaalaga lõpueksamite korraldamine, mille tulemused seotakse lahti põhikooli lõpetamise tingimustest.

Koroonaaeg on suunanud meid uute lahendusteni. Nii jäid näiteks esimesel koroonakevadel põhikooli lõpueksamid sootuks ära ning eelmisel aastal ei olnud nende tulemused seotud kooli lõpetamise tingimustega. Põhikooli lõpueksami tulemused tulid sarnaselt riigieksami tulemustega protsentides ning lõputunnistusele sai kirja täpselt see tulemus protsentides, mille õpilane sai.

Haridus- ja teadusministeerium on nüüd erinevate aineõpetajate ühendustega konsulteerides ette valmistanud seadusemuudatuse, mille kohaselt jääkski kehtima eelmisel kevadel proovitud süsteem, kus tulemused on esitatud protsentides.

See süsteem on saanud positiivset tagasisidet, sest on läbipaistvam kui viie palli skaalas hindamine. On ju suur vahe, kas õpilane teeb eksami 20 või 49 protsendile, mõlemal juhul on hindeks "2". Koolilõpetaja, tema pere ja kool, kuhu õpilane edasi õppima läheb, saavad oluliselt täpsema tagasiside, kui see on väljendatud protsendina.

Arutelud on jätkunud selle üle, kas tuleb jätta kehtima lävend nagu seni ehk eksam on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 50 protsenti. Ettepanekutena on kõlanud nii lävendi langetamine 20 protsendile kui ka lävendi kaotamine sarnaselt riigieksamitega.

Praegu esitatud seadusemuudatuse järgi pole lävendit ette nähtud ning seetõttu ei sõltuks põhikooli lõpetamine enam eksamitulemustest. Jätkame veel arutelusid, et sobivaim lahendus leida.

Lõpueksam võimaldab hinnata ainealaste teadmiste taset

Põhikooli lõpueksamite eesmärk on hinnata riiklike õppekavade või õpilase individuaalse õppekava alusel saavutatud õpitulemuste omandamist. Eksamitulemus annab õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale, aga ka riigile objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkuse kohta.

Lõpueksam on võimalus oma teadmisi demonstreerida ja saavutada tulemusi, mille järgi hinnata oma võimalusi järgmistel õpiradadel. Mida täpsem on tagasiside omandatud teadmistele, seda täpsemaid otsuseid saab noor teha.

Protsendina esitatud tulemused võimaldavad ka vastuvõtval koolil saada kohe selgust, millisel tasemel ainealaste teadmistega õpilane on neile tulemas. Võiksime senisest palju enam arvestada põhikooli ühtsete lõpueksamite tulemusi nii gümnaasiumisse kui ka kutsekooli vastuvõtmisel, vähendades sellega koolilõpetajate-sisseastujate praegust suurt testimiskoormust põhikooli lõpetamise perioodil. 

Eksameid peetakse mõjusaks väliseks viisiks õpilaste õpimotivatsiooni tõsta. On üldlevinud arvamus, et nn eksamihirmus õpitakse asjad ära. Hariduspsühholoogid seda nii ei näe, nende hinnangul on selline kontrollitud motivatsioon halb, sest selle najal edasi liikumine on sisuliselt sama kui õppimata jätmine.

Õppeprotsessi süda on õpimotivatsiooni toetamine. Eksamiks valmistumine ei peaks seisma kuidagi eraldi muust õppeprotsessist. On oluline suunata ja kujundada õpihoiakut, mille puhul on pingutamine ja oma edenemise ja taseme kohta objektiivse info saamine loomulik osa õppimisest.

Kui õppijat motiveerib ainult hinne, siis see ei ole päris see, mida me nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisega taotleme. Ennastjuhtiv õppija on nüüdisaegse õpikäsituse keskmes ja sellise õppija kujundamine algab õpetaja hoiakust ning usust iga õppija arengusse. Peame oma õpetajaid usaldama ja vajadusel toetama, et nemad omakorda saaksid oma õpilasi toetada.

Eksamid jäävad kavandatava seadusemuudatusega alles ja pakuvad noortele võimaluse end kooli lõpus veel kord kokku võtta ning näidata eelkõige iseendale, mida nad põhikooli lõpuks on omandanud. Protsendina esitatud tulemus on hea võimalus saada objektiivne ja täpne tagasiside oma tulemuste kohta.

Peame usaldame koole, kes on üheksa aastat õpilast õpetanud. Peame usaldama õpetajaid, kes leiavad viise motiveerimiseks ka ilma eksamilt läbikukkumisele rõhumata ja usaldame ka noori, aidates neil vajadusel õppimist mõtestada.

Oleme seadusemuudatuse eelnõu saatnud kooskõlastusringile ja arvamuse avaldamiseks Õpetajate Ühenduste Koostöökoja, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Eesti Lastevanemate Liidu esindajatele. Kohtume nendega peale tagasiside saabumist ja arutame, mil viisil muudatustega edasi liikuda.