Küsimustest, kes olid mu esivanemad ja kust ma pärit olen, saab alguse sõltuvust tekitav hobi, kinnitavad pereloo uurijad. See on põnevust pakkuv detektiivitöö, kus lahendust ootav mõistatus on inimese enda pere ajalugu. Genealoogiaga tegeledes kasutatakse kogutud teadmisi ja kuuldud lugusid, otsides neile allikaist kinnitust või avastatakse päris uusi liine. Rakendust saavad analüüsioskus ja kujutlusvõime, saab otsida taas kontakti ammu unustatud sugulastega, leida uusi tuttavaid, kel sama hobi ning tunnetada enda päritolu ajaloo kontekstis, kus iga uus teadmine võib tuua kaasa veelgi põnevama otsimisülesande.

Võib eeldada, et Google pakub abikäe ja osalt saabki palju vastuseid juba teiste genealoogiahuviliste koostatud sugupuudest. Siiski pole valgete laikude täitmisel otsingumootoritest kuigi palju abi ja tuleb ise vanu kirikuraamatuid lehitsema asuda. Tänapäeval saab seda teha mugavalt arvutis, sest väga paljud pereloolised dokumendid on juba digiteeritud. Vajalikke algteadmisi, kust ja kuidas alustada, jagab Rahvusarhiivi uurijatund.

Uurijatund on Rahvusarhiivi kasutajakoolituse sari, mis pakub tuge algajale uurimishuvilisele, kes veel arhiivi võimaluste ja süsteemidega kursis pole ning temaatilistes tundides saab lisateadmisi ka juba edasijõudnud arhiivikasutaja.

Veebruaris ja märtsis aitab Rahvusarhiivi uurijatund teha esimest tutvust olulisemate perekonnaloo allikatega.

"Tutvustame põhilisi allikagruppe ja vaatame, millist infot neist leida võib, näitame arhiivi veebikeskkondade kasutamist ning jagame kasulikke nippe ja soovitame abimaterjale, et uurimistöö algus oleks sujuvam," selgitas uurijatundi läbi viiv arhivaar Liina Lõhmus.