Maksutulu hoogne suurenemine tulenes ühelt poolt majanduse taastumisest Covidi pandeemiast ning enamikel tegevusaladel ületati kriisieelne tase juba eelmise aasta esimeses pooles, kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste.

Samuti vähenes eelmisel aastal maksuvõlg 38 miljoni võrra. Olulist mõju avaldasid ka teise pensionisamba väljamaksed ning kiirenenud inflatsioon, mis andsid maksutulu tõusule sügiskuudel tugeva impulsi, lisas Kiveste.

Palgafond kasvas 2021. aastal 9,4 protsenti võrreldes eelnenud aastaga. Palgafond suurenes eelkõige keskmise palga kasvu tõttu, mis ulatus 7,7 protsendini.  Töökohtade arv kasvas 1,5 protsenti. Sektoritest vedas 2021. aastal palgafondi kasvu info ja side (19,6 protsenti), teisel kohal oli tervishoid (15,6 protsenti).

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas aastaga 8,8 protsenti, maksuvõlg vähenes 13 miljoni euro võrra.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas aastaga 29,9 protsenti. Riigieelarvesse laekuvat osa toetas teisest pensionisambast lahkujate tulumaks, millest 283 miljonit eurot laekus tööealistelt ja 30 miljonit eurot pensioniealistelt, märkis rahandusministeerium. Eelarves ei olnud teise samba muudatustega arvestatud, sest riigikohus ei olnud 2020. aasta sügisel veel oma otsust teinud.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas aastaga seitse protsenti vaatamata sellele, et  riigiettevõtete tulumaks vähenes 34 miljoni võrra. 

Käibemaksu tasuti aastaga kokku 2,88 miljardit eurot, mis ületab 394 miljoni euroga ka 2019. aasta taset. Käibemaksutulu suurenes 2021. aastal jõudsalt võrreldes nii 2020. aasta kui ka kriisieelse 2019. aastaga, vastavalt 17,9 ning 15,9 protsenti.

Käibemaksutulu kasv oli 2021. aastal tempokas eelkõige oodatust kiirema majanduse taastumise ja pensionisambast kasutusse võetud raha ning järk-järgult kiirenenud hinnakasvu toel, märkis Kiveste. Käibemaksu tasumisele andis hoogu kiirenev hinnatõus, mis küündis energiahindade tippude tõttu detsembris 12,2 protsendini.

Aktsiiside tasumine suurenes võrreldes eelmise aastaga 9,4 protsenti. Kiveste sõnul oli aktsiiside tasumine üldjoontes ootuspärane, vaid alkoholiaktsiisi eelarve ei täitunud oodatud mahus, seda eelkõige pandeemia tõttu. Vaatamata sellele saavutas alkoholiaktsiisi tasumine 2019. aasta taseme.

Kütuseaktsiisi tasumine püsis aasta lõpuni ootuspärane hoolimata kõrgetest jaehindadest, märkis Kiveste. Aasta jooksul suurenes diislikütuse keskmine jaehind 12 protsenti ning bensiini keskmine jaehind 14 protsenti. Mootorikütuste jaemüük suurenes aastaga 7,4 protsenti.