Harrastuskalurid võivad Läänemere avaosast kaldale tuua vaid ühe lõhe päevas
Tänavu tohivad nii võrgu kui ka spinninguga harrastuspüüdjad Läänemere avaosast välja tuua ainult ühe, äralõigatud rasvauimega ehk siis kasvanduses kasvatatud lõhe päevas. Looduslikult paljunenud lõhet ei või harrastuspüüdjad sellel aastal merest kaldale tuua ei elusalt ega surnult. Kutselistel kaluritel on piiriks viis lõhet ööpäevas, olenemata sellest, kas need on looduslikkult paljunenud või kasvanduses kasvatatud.
Saaremaal on üheks ajendiks, et õhtul võrke merre laskma minna, just punase kala ehk lõhe või meriforelli võrku püüdmine, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Sellel aastal aga harrastuspüüdja ehk võrgumees või spinninguga püüdja lõhet enam Saaremaa-Hiiuma ja Liivi lahe piirkonnast maale tuua ei tohi.
"Harrastajale on lubatud püüda üks rasvauimeta lõhe päevas, olgu see siis kas võrgu või spinninguga, aga kõik need looduslikud tuleb lasta tagasi,sest need lõigatud rasvauimega on asustatud kalad," selgitas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.
Kuna kilu, räime, tursa ja lõhevarude ja piirangute kohta tehakse otsuseid 27 Euroopa liikmesriigiga ühiselt Luksemburgis, siis tänavuseks aastaks on piirangud isegi nii karmid, et ka näiteks võrgus juba surnut lõhet ei tohi kaldale tuua.
"See oli tegelikult vaidluskoht, kus me väga häälekalt olime selle reegli vastu ja tõime välja ka need nüansid, et kui kala on ilmselgelt võrgus hukkunud, siis ei ole mõtet seda ju tagasi visata, see ei aita mitte kuidagi lõhe populatsiooni. Aga seal me jäime lihtsalt vähemusse ja see reegel tuli ikka selline, et mitte midagi ei ole teha, kui see lõhe on seal surnud ja ta on uimega, siis sa pead selle tagasi viskama," rääkis Tuus.
Keskkonnaameti järelevalveosakonna Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer kinnitas, et surnud kala maale toomine on karistatav.
Kuigi lõhet ujub meriforelliga võrreldes oluliselt vähem, on väga paljud n-ö hübriidklad, millel nii lõhe kui ka vikerforelli tunnused.
"Kui on n-ö lõhele viitavaid tunnuseid rohkem kui forellile viitavaid tunnuseid, siis minu mõistus ütleb, et pigem on ta lõhe. Kui on vastupidi, aga on mõni tunnus, mis võiks viidata, et ta on lõhe, siis tõenäoliselt ta on ikka rohkem forell. Ja kui sellest tuleb jama ja jõutakse juba kohtusse ja nõutakse ekspertiise, siis geneetiliselt tõestatakse ära, kui palju ta siis on forell ja kui palju on lõhe. Kui lõhe osakaal protsendina on väiksem, siis ta on forell ja mina ütleks, et aitäh, hunnik riigi raha jälle tuulde lastud ja ma söön ikka kala edasi," kommenteeris harrastuspüüdja Meelis Hein.
Kui neli aastat tagasi ehk 2018. aastal püüdsid nii kutselised kui ka harrastajad peaaegu võrdselt Eesti vetest Läänemere avaosast kokku 3,1 tonni lõhet, siis eelmisel aastal tervelt tonni võrra vähem ehk kaks tonni.
Toimetaja: Merili Nael
