Ajakirjanikud arutlesid saates selle üle, kas terviseamet on Eestis kompetentne asutus, mis oskab tajuda, kirjeldada ja anda soovitusi ja nõu koroona kohta.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant rääkis, et nime poolest ta seda on, kuid koroonakriisi alguses amet selliseks kriisiks valmis polnud. "Praegu on võib-olla ilmselt juba parem," sõnas ta.

ERR-i ajakirjanik Mirko Ojakivi ütles, et tema lähtub sellest, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohaselt on just terviseametile selline kompetentsus pandud ja riik peab tagama, et neil on ka ressursid ja inimesed selle tegemiseks. Ojakivi viitas terviseameti ja poliitikute eriarvamustele.

"Mina arvan, et suures pildis, kui arvestada seda epidemioloogide ja viroloogia taustaga inimeste kaalu, siis neid on seal arvuliselt rohkem kui on vabariigi valitsuses. Ja kui ma vaatan, mis eilne päev tõi, siis terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma ütles, et koolilaste seas viiruse levik teeb muret ja reale omavalitsustele anti soovitus viia koolid distantsõppele," rääkis ta.

"Aga mis järgnes? Kui vaadata pealkirju, siis kõigepealt algas ju sellest, et "Ootamatu pööre: terviseamet soovitab koolidele nädalaks distantsõpet", siis tuleb Tanel Kiik: "lausalise distantsõppe soovitus oli pigem kommunikatsiooniviga", "Omavalitsused koole distantsõppele saatma ei rutta", "Kõlvart: ma ei näe terviseameti soovitustes loogikat", "Kadai: terviseameti soovitus on vastuolus valitsuses kokkulepituga", "Kersna: koolide lausaline distantsõppele saatmine on vale". Pädev asutus ütleb, et meil on probleem, poliitikud ütlevad, et probleemi pole," kirjeldas Ojakivi.

Jaaganti sõnul on sellist käitumist näha juba mõnda aega. Jaagant ütles, et valitsuskoalitsioon on lubanud koroonaviiruse tõkestamisel tegutseda teadus- ja tõenduspõhiselt, kuid koroonapassi kaotamise küsimuses ei ole seda teinud.

"Tuletame meelde, kuidas see käis. Kõigepealt Keskerakond tahtis koroonapassi kaotada, Reformierakond ütles, et ootame nakkuslaine languseni. Siis suure vaidlusena lepiti kokku kompromiss ja tuli kes teab kust see süsteem, et 17. veebruari seisu järgi vaatame, et kui kümme päeva varem on haiglasse sattunud teatud hulk patsiente, siis selle pealt otsustame. Mille peale muidugi Keskerakonna esimees hoogsalt teatas Facebookis, et koroonapass kaob. Nüüd on selgunud, et need tingimused ei täitu, mis lepiti omavahel kokku. Nüüd ütleb Keskerakond, et mis siis, kaotame ikka," kirjeldas Jaagant.

"See on minu arust kummaline käitumine isegi poliitiliselt, et kui mingi asi on kokkulepitud, mõlemad pooled on sellega nõus olnud ja kui tingimused ühe soovidele ei vasta, siis selgub, et need tegelikult ei olnudki justkui kokkulepitud ja tühja nendest, mis kokku leppisime, tuleb ikkagi teha. See minu arvates näitab, et n-ö teadus- ja tõenduspõhisusest oleme juba ammu väga kaugele liikunud," lisas ta.

"Ma arvan ka, et eilne päev näitas, et see on läinud ära poliitikateemaks," ütles Ojakivi.

"Kui näeme, et haigates olukord läheb hullemaks, siis arvestades loogikat, terviseamet järgmisel nädalal võib välja tulla oma soovitustega. Ma saan aru, et eilne päev näitas terviseameti peadirektori kohusetäitjale Maria-Anne Härmale seda, et tal pole mõtet mingite piirangute jutuga valitsusse minna, sest sealt tulevad kohe poliitikutelt viisakad soovitused, et ei ole vaja", rääkis Ojakivi.

Kaldoja tuletas meelde, et koroonapassi ümber käib küll vaidlus, kuid tegelikult peaks küsimus olema selles, kuidas koroonaviiruse levik pidama saada. Kaldoja selgitas, et üks võimalus on kontaktide vähendamine, kuid teisalt tuleb inimestele rahulikult seletada, milliste vahenditega saab viiruse leviku pidama.

Kaldoja sõnul võiks riik toetada inimesi, kes tahavad end ise koroonaviiruse vastu kaitsta. "Riik võiks proovida aidata neid, kes on nõrgemad ja on nõus ennast ise aitama."

"Mulle tundub, et Eesti riigi koroonapoliitika on praegu võimalik kokku võtta ühe lausega, et aidaku, kes end suudab," sõnas Ojakivi.