Välisluureamet: peame valmis olema Venemaa püsivaks sõjaliseks surveks

Vene dessantväelased.
Vene dessantväelased. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Venemaa käitumisest võib järeldada, et Eesti ja demokraatlikud riigid laiemalt peavad olema valmis pidevateks jõuähvardusteks olenemata sellest, kas Moskva alustab Ukraina vastu suuremat rünnakut või mitte, öeldakse välisluureameti aastaraamatus.

"Isegi kui Venemaa juhtkonda õnnestub veenda sõjalisest agressioonist [Ukrainas] loobuma, tuleb Eestil ja teistel lääneriikidel olla valmis Venemaa üha püsivamaks sõjaliseks surveks – otseselt sõjaga ähvardamisest on viimase aasta jooksul saanud Vladimir Putini Venemaa välispoliitika pärisosa," seisab ameti teisipäeval avaldatud aastaraportis.

Kirjeldades Valgevenesse viidud Vene relvajõudude üksusi, märgib välisluureamet, et ei saa välistada, et Venemaa hakkabki nüüdsest Valgevene territooriumil roteeruvat väegruppi hoidma.

"Sellel oleks negatiivne mõju laiemalt, ka Läänemere regiooni ja NATO julgeolekuolukorrale, kuna see vähendaks ettevalmistusaega rünnakuks Balti riikide suunal," tõdeb amet.

Raportis öeldakse ka, et kui Venemaa peaks alustama sõjalist rünnakut Ukrainale, tõuseb sõjalise ohu tase kogu Euroopas.

"Kuigi sõda Ukrainas ei kujuta endast vahetut sõjalist ohtu Eestile ja NATO-le, on siiski oht, et diplomaatilise või sõjalise edu korral Ukraina küsimuses tugevdab Venemaa poliitilist ja sõjalist survet Balti riikidele pikaajalises plaanis," märgib välisluureamet.

Vene relvajõud üha tugevnevad

Välisluureamet annab oma aastaraamatus ka ülevaate Vene relvajõudude läänesuunalistest ja perioodiliselt korraldatavatest õppustest "Zapad" ning tõdeb, et idanaabri sõjaline võimekus üha kasvab.

""Zapad 2021" näitas, et Venemaa sõjalised võimed ja valmidus on ikka kasvutrendis, õppuse mastaap on alates 2009. aastast pidevat kasvanud. Pärast "Zapadi" seeria õppusi on Venemaa relvajõududes loodud uusi formeeringuid, tõenäoliselt lähtudes õppusel saadud õppetundidest. Igal järgmisel õppusel on harjutatud ettenähtud taktikalisi tegevusi rohkem ja detailsemalt reaalselt maastikul," kirjeldab amet.

"Näiteks harjutati seekord (2021. aastal - toim.) ulatuslikku öist õhudessanti ja lasti taktikalist raketti Iskander korraga mitmest regioonist. Selle taga on uue relvastuse ja varustuse laiem kasutuselevõtt ning lahingutehnika ja transpordivahendite aasta-aastalt paranev valmisolek," seisab samas.

Välisluureameti hinnangul jääb "Zapad" Venemaal  õppusteseeriaks, kus harjutatakse sõda NATO vastu.

"Uute üksuste formeerimine pärast eelmisi "Zapad" õppusi kinnistab arusaama, et Venemaa relvajõud peavad läänesuunda esmatähtsaks ning pühendavad sellele ressursse, kasutades relvajõudude arendamisel õppustel kogutud infot," märgib välisluureamet.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: