Venemaa teisipäevane samm viia osa vägedest Ukraina piiri äärest ära oli tervitatav, kuid sellest ei tasuks analüütikute hinnangul valesti aru saada. Nende sõnul Venemaa niisama ei tagane.

Vägede liigutamist võib ka näha kui žesti Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholzi suunas, mis suurt pilti siiski ei muuda.

"Võib-olla tehakse seda näilisuse pärast, aga ma ei arva, et seda tasuks pidada enesestmõistetavaks märgiks, et Venemaa leevendab pingeid ja taandub senistest nõudmistest," ütles mõttekoja EPC analüütik Amanda Paul.

"See on positiivne märk, aga teisalt ärme unusta, et Venemaal on endiselt ligikaudu 120 000 sõjaväelast Ukraina piiridel. See võib olla ilus sümbol, aga kuidas on võimalik tõsiselt läbirääkimisi pidada, kui on selline sõjaväeline surve? See pole Venemaa poolt piisav," kommenteeris Saksamaa Marshalli fondi analüütik Bruno Lete.

Mõneti võis analüütikute hinnangul Venemaa selline käitumine olla isegi aimatav, sest Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärk ongi olnud ennustamatus. Seetõttu on isegi raske öelda, kas näiteks Olaf Scholzi või Emmanuel Macroni Moskva külastused on kandnud üldse mingit vilja.

"Venelased tekitavad pingeid ja siis jälle leevendavad neid, mis on neile omane - etteaimatavalt ennustamatud. Oleme sisuliselt samas kohas, kus olime kaks või kolm nädalat tagasi. Pole selge, kas leitakse diplomaatiline lahendus, aga on hea, et vestlused toimuvad," ütles Amanda Paul.

Nii võivadki läbirääkimised lääneriikide ja Venemaa vahel kesta veel mõnda aega, kuid on kokkuvõttes raske näha, milline saaks olla kokkulepe. Kuivõrd Putin demokraatlikku Ukrainat ei aktsepteeri, siis jätkab ta tõenäoliselt piiramist.

Mõned sõjaväelased on Ukraina piirilt tagasi tõmmatud, aga samal ajal on teisi lahingvalmiduses sõdureid jälle lähemale liigutatud. Isegi kui dialoog toimub, siis me peame mõistma, et see on Venemaa hästi tõestatud taktika sõjaliselt olukordada pingestada ja siis nõuda diplomaatilisi järeleandmisi," rääkis Bruno Lete.