Välisluureamet: Hiina saatkond kogub Eesti kodanike isiklikke e-posti aadresse

{{1644927600000 | amCalendar}}
Hiina suursaatkond Tallinnas.
Hiina suursaatkond Tallinnas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Hiina saatkond on pidevalt kogunud Eesti kodanike isiklikke e-posti aadresse, et neid vajadusel ära kasutada, kirjutatakse välisluureameti aastaraportis. Hiina strateegiliste eesmärkide saavutamisel mängib senisest veelgi olulisemat rolli läbikaalutud meediasõda.

Välisluureameti teatel oli Hiina verbaalsetes vastusammudes avalikele süüdistustele 2021. aastal näha mõnevõrra uut mustrit. Alates 2018. aasta kevadest rakendas Hiina nn huntsõdalase diplomaatiat, mis väljendus Hiina esindajate enneolematult agressiivsetes rünnakutes Hiina kriitikute vastu. Hiina lugu kaitstes kostitati vastaseid kohati vaippommitamise stiilis hiina kirjandustundide kõrgtaseme marksistliku sõnavaraga. Selline diplomaatiline stiil sai nime Hiina populaarse märulifilmi "Hunt-sõdalane 2" järgi, milles üksik Hiina sõjahunt võitleb Ameerika pahalastega.

"2021. aastal oli näha "huntsõdalase" diplomaatia ümberhindamist ja väljamõõdetud vastusammude rakendamist. Hiljutised arvamusküsitlused lääneriikides on näidanud, et Hiina kuvand on viimase paari aastaga muutunud oluliselt negatiivsemaks. Selle suundumuse tõttu on Hiina juhtkonnas tuntud vajadust väljenduda senisest pehmemalt või sihtmärgistatumalt."

Nüüd pöördub Hiina kriitikale vastates konkreetsete adressaatide poole või toob nad oma vastuses nimeliselt välja. Personaliseeritud vastusammuga ei loodeta mitte ainult kriitika autorit vaikima sundida, vaid ühtlasi näidata, et Hiina pahameele on esile kutsunud vaid üks konkreetne isik või rühmitus, ning see ei ole suunatud kõikide välismaalaste vastu, leiab välisluureamet.

Marran: Leedu kohtlemine on hirmuäratav

Kommenteerides Hiina tegevust Leedu suhtes, mis lubas Vilniuses avada Taiwani esinduse, ütles välisluureameti peadirektor Mikk Marran, et Peking soovib Leedu karistamisest teha hoiatavat näidet kõigile teistele, kes võiks soovida kommunistliku Hiina poliitika vastu astuda.

"See, mida me näeme, kuidas Leedut püütakse karistada, on väga hirmuäratav. Hiina tõenäoliselt tahab Leedust teha õpikunäite sellest, mis juhtub riikidega, mis tegutsevad Hiina huvidele vastu," ütles Marran teisipäeval ERR-ile.

Pinged Hiina ja Leedu suhetesse tekkisid pärast seda, kui Leedu lubas eelmisel aastal avada Vilniuses Taiwani esinduse. Hiina peab saareriiki enda provintsiks. Hiina välisministeerium teatas, et Leedu samm õõnestab Hiina territoriaalset terviklikkust ning lõi halva rahvusvahelise pretsedendi. 

Pärast seda on Hiina seadnud Leedu impordile mitmesuguseid piiranguid ning Leedu pidi juba detsembris tunnistama, et kaubavahetus Hiinaga on toppama jäänud, nende saadetisi ei lasta Hiina tollisüsteemist läbi ja imporditaotlusi lükatakse tagasi. Viimati teatas Leedu eelmisel nädalal, et Hiina tolliamet peatab Leedust pärit veiseliha impordi, jättes nimetamata, mis on selle otsuse põhjus.

Hiina ei karda konflikte

Välisluureameti aastaraamatus öeldakse, et Hiina ei piirdu ainult suulise ähvardamisega, vaid on valmis ka jõuvõtetega konfliktiolukordi ebaproportsionaalselt eskaleerima.

"Nii näiteks plaanis Hiina nõuda Taanilt välja kaks parlamendiliiget ühe Hongkongi demokraatiaaktivisti abistamise eest, ja kaks Hiinat kritiseerinud isikut. Suhtudes ähvardusse tõsiselt, soovitas Taani julgeolekuteenistus nendel inimestel mitte reisida Hiinasse ega ka Hiina-sõbralikesse riikidesse, kus kohalikud võimud võivad nad Hiina palvel vahistada ja Hiinale välja anda," kirjutatakse aastaraamatus.

Isikustatud vastusammude taktika ilmnes 2020. aastal pretsedenditute sanktsioonidega, mille Hiina kehtestas Euroopa Liidu kümne inimese ja nelja ühenduse suhtes. Viis kümnest inimesest on Euroopa Liidu Parlamendi liikmed, kolm liikmesriikide parlamentide liikmed ja kaks Hiina-eksperdid.

"Sel taustal ei ole üllatav ka Hiina saatkonnalt Eestis laiale ringile isiklikele e-posti aadressidele saadetud propagandaüllitis "China Watch". Nagu näha, on Hiina saatkond pidevalt kogunud Eesti kodanike isiklikke aadresse, et neid vajadusel ära kasutada. Visuaalselt palju professionaalsema, kuid sisult samasuguse üllitise saadab regulaarselt välja ka Hiina esindus Euroopa Liidu juures." 

Välisluureamet leiab kokkuvõtvalt, et Hiina tagasitõmbumine agressiivsest diplomaatiast ei viita tema nõrgenenud positsioonidele, vaid strateegia ümberhindamisele. Hiina strateegiliste eesmärkide saavutamisel mängib just läbikaalutud meediasõda senisest veelgi olulisemat rolli.

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: