"Mina olen juba tükk aega öelnud, et koroonapassid on oma aja ära elanud," ütles Lutsar Raadio 2 hommikusaates. "Delta tüve ajal nad tõesti näitasid, kas inimene on potentsiaalselt nakatunud või mitte, aga praegu me seda enam ei näe. Vaktsineeritud põevad sama sageli kui mittevaktsineeritud, ainuke vahe on selles, et vaktsineeritud põevad oluliselt kergemini," selgitas ta.

Küsimusele, kas koroonatõendite kasutusest võiks Eesti loobuda, vastas  Lutsar: "Põhimõtteliselt võiks jah need siseriiklikult ära kaotada." Aga kuna koroonatõendid on Euroopa Liidus reisimisel kasutusel, siis täiesti loobuda neist ei saa, lisas ta.

Küll aga ei nõustunud Lutsar väitega, et kergemalt põetava omikroni tüve tõttu ei ole vaja enam ka vaktsineerida. "See ei ole õige. Vaktsineerimata inimesele on omikron täpselt sama raske, võib-olla natukene kergem kui delta tüvi, aga ka omikron võib tõsist haigust põhjustada," ütles ta.

Kuigi omikroni tüve sümptomiks on nohu, siis see ei tähenda, et omikroni põdemine ise on nohu, rõhutas Lutsar.

"Nagu ütlesin – vaktsineeritud inimene põeb oluliselt kergemini ja ilmselt on tulevik, et me saame oma vaktsiinidoosid kätte ja siis me põeme ja sellega tõhustame oma immuunsust. See tundub meie tulevik olema," rääkis professor.

Lutsari sõnul ei ole senised andmed näidanud, et inimene saaks kaks korda järjest omikroni tüve nakkuse.

Küsimusele koroonaviiruse muutumise kohta vastas Lutsar, et eksperdid ei taha enam ennustada, sest on mitu korda valesti prognoosinud.

"Teame, et järgmine tüvi peab midagi paremini tegema, kui omikron teeb. Siiamaani kõik tüved, mis on tulnud, on eelmisest paremini levinud. Omikron oli esimene, mis väga hästi ka immuunsuse eest oskas ära põgeneda. Missugune tuleb järgmine tüvi, keegi ei tea, sest ühelgi neil variantidel, mis meil on olnud – alfa, beeta, gamma, delta – nendel veel "lapsi" ei ole. Omikron ei ole nende laps, ta on nendega samal ajal lahknenud. Hirm muidugi on, aga see on väga väike tõenäosus, et tuleb tüvi, mis võtab kiirelt levimise geenid, immuunsuse eest ära põgenemise geenid ja võtab ka raske haiguse põhjustamise geenid – need kõik olemas, aga see on siiski pigem väga väike tõenäosus. Pigem on see harv kui sage võimalus," rääkis professor.

Ta rõhutas ka, et viiruse huvi ei ole minna "kurjemaks", sest ta saab elada ja paljuneda ainult inimese sees. Kui inimesed ära kaovad, siis see tähendab ka viiruse lõppu.

Küsimusele, mida tähendab viirusega elamine, märkis Lutsar, et ühiskond peab kõigepealt omavahel kokku leppima, millega võitleb, mis see viirus endast kujutab.

"Nagu ütlesin, see ei ole enam see algne Wuhani viirus – see levib oluliselt kiiremini, aga samas põhjustab kergemat haigust. Teiseks on väga suur hulk inimesi antikehadega, mille nad on saanud kas vaktsiinidega või läbipõdemisega või ka mõlemat. Viiruse keskkond ehk inimene ei ole enam sama, mis kaks aastata tagasi. Inimene on viiruse suhtes immuunsemaks muutunud, see põhjustab ka natuke kergemat haigust ka nendel, kes ei ole vaktsineeritud, küll mitte väga palju kergemat. Eakad vaktsineerimata inimesed põevad ikka väga raskelt. Kolmandaks me ka teame viirusest märksa rohkem – mis töötab ja  mis mitte," rääkis ta.

Peame aktsepteerima seda, et paratamatult mõned inimesed haigestuvad sellesse väga raskelt ja mõned ka surevad selle tõttu, kuid peab küsima, kas see tähendab vajadust kogu ühiskond sulgeda, tõdes Lutsar.