Züleyxa Izmailova: mulle on juba teistelt erakondadelt pakkumisi tehtud
Erakonna Eestimaa Rohelised juht Züleyxa Izmailova kinnitas ERR-ile, et ei lahkunud erakonnast tüliga. Küll on ta enda väitel saanud juba pakkumisi teistelt erakondadelt. Izmailova tunnistas, et Eesti rohelise mõtte ühendused on killustunud, samas puuduvad Eesti tõeliselt radikaalsed kliimaaktivistid.
Erakondades, nagu kõikides organisatsioonides, ikka vahetuvad juhid, see on loomulik ja vajalik. Aga mulle ei meenu, et Eestis oleks mõne erakonna liider ise veel tüüri juures olles esitanud lahkumisavalduse erakonnast väljaastumiseks. Miks te nii radikaalselt käitusite?
Mul tekkis arusaamine, et see projekt on nüüd läbi ja on aeg elus edasi liikuda. Ma usun, et tegin õigesti. Ma ei kujuta ette, et oleksin lihtsalt erakonna Eestimaa Rohelised liige ja aktiivselt ei tegutseks. Tänane päev pakub ka väljaspool erakonda palju väljakutseid.
Te ütlesite, et see projekt on nüüd läbi. Kas see on läbi isiklikult teile või projekt Eestimaa Rohelised näib perspektiivitu?
Minu jaoks isiklikult on see lõppenud. Juba laupäeval kogunevad erakonna liikmed, et valida endale uued juhid. Ma loodan, et uutel juhtidel on indu ja nägemust, kuidas asja edasi ajada.
Aga miks esitasite lahkumisavalduse just 10. veebruaril? Juba sügisel teatasite, et te erakonna juhiks saada ei soovi, mis vahepeal juhtus?
Mingit maagiat sellest kuupäevast otsida ei tasu, sidusin mõned lahtised otsad lõpuni ja tundsin, et nüüd on õige aeg lahkuda.
Teised erakonna juhtliikmed ikka teadsid, et soovite lausa erakonnast lahkuda?
Rääkisin inimestega läbi ja mõned erakonna liikmed teadsid seda juba ette, et see nii läheb.
Mingeid tülisid, maksmata raamatupidamisarveid teist erakonda maha ei jäänud?
(Naerab.) Hetkel mingeid tülisid maha ei jäänud, soovin rohelistele edu. Sellist erakonda on Eestile väga vaja, uutel juhtidel on vaja teha väga palju tööd, sest riigikogu valimised on juba aasta pärast.
Riigikogu valimised tulevad kõikide erakondade jaoks. Kas teile on juba senistest konkurenterakondadest helistatud ja pakkumisi tehtud? Teie nimi kindlasti kogub valimistel palju hääli.
Mulle on juba helistatud ja räägitud. Ma ei ole neile öelnud, et ma mitte midagi ei tee ja kuhugi erakonda ei astu. Sellest on liiga vara rääkida, kuid midagi ma välistanud ei ole. Tahaks natuke ringi vaadata, mida elu pakub peale parteide.
Sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 on erakonnad, mis toonitavad, et ajavad rohelist poliitikat. Mõlemast parteist on juba pakkumised tehtud? Ilmselt EKRE-st teile kõnet ei tule?
EKRE-st mulle tõesti pole helistatud ja ma ei taha ka teisi erakondi mainida. Kuid sotsiaaldemokraadid on rohelise agenda ajamisel kõige enam silma paistnud. Nende liikmete seas on palju inimesi, kes peavad roheteemat väga oluliseks, sealhulgas ka uus erakonna esimees Lauri Läänemets, kes peab vajalikuks erakonna liikmeid koolitada rohelistel teemadel. Eestis ju pole roheteemad igapäevateemad, millest lähtuvalt poliitilisi otsuseid tehakse.
Ka Eesti 200 on roheteemades tubli, kuid nende programmiliste seisukohtadega pole ma nii tuttav. Keskerakond ja Reformierakond lubasid valitsusliidu leppe loomise ajal roheteemadega tegeleda, kuid need asjad on ilmselgelt soiku jäänud. Loodetavasti valimiskampaanias sel korral on kliimateemad olulisel kohal, varasematel aastatel oleme pigem rääkinud maksudest ja eestikeelsest kooliharidusest.
Rohelisel maailmavaatel on palju järgijaid. Aga kas need pooldajad on pigem hõivanud sotsid ja Eesti 200? Te olete välja tõrjutud? Kas mõistlikum poleks hoopis nende kahe populaarsema erakonnaga liituda ja anda neile rohelist tooni veelgi juurde?
Lääne-Euroopas pole rohelised nišiparteid, nad ei räägi ainult keskkonnakaitsest, vaid laiemalt näiteks inimõigustest. Just muudes küsimustes peaks rohelised Eestis rohkem kaasa rääkima. Kindlasti Eesti 200 ja sotsid on osaliselt selle niši hõivanud, ja rohelised loosungid on ilmunud ka teiste erakondade plakatitele. Roheliste ülesanne on leida endale lõpuks eeskõnelejaid, kes oleks tõsiseltvõetavamad kandidaadid ka riigikogu valimistel. Me ei saa süüdistada teisi erakondi, et me pole ise piisavalt head olnud.
Miks Eestis pole olnud tõelist roheradikaalsust? Üle lahe Soomes on Elonkapina liikumine, mis nõuab kliimaneutraalsuse saavutamist juba mõne aastaga. Nad sulgesid oma nõudmiste saavutamiseks parlamendiesise tänava ja takistasid Helsingis autoliiklust. Meil on vaikus?
Meie keskkonnaliikumised on pigem rahumeelsemad ja üritavad laua taha pääseda läbirääkimistele. Suuri aktsioone korraldatakse vähem. Meie roheskeene on väga killustunud, meil on palju ühingud, mis tegutsevad paralleelselt, aga ühist jõudu, mis viiks Toompeale või mujale protesteerima, seda ei ole. Mulle meenub ainult suur metsameeleavaldus Tallinnas 2017 ja Tartus toimunud tselluloositehase vastane suurejooneline sündmus. Viimastest aastatest midagi ei meenugi.
Eks Eestis on ju mugav ka. Endiselt paljud räägivad, et lumevaene soe talv on tore, sest küttearved on madalad. Inimestele pole globaalse kliimamuutuse tähendus kohale jõudnud, näiteks kuumad suved, kui palju inimesi ainuüksi viimasel suvel Eestis suri.
Eesti ajakirjandus armastab väga rääkida parempoolsetest rahvusradikaalidest, nende tegutsemist üritatakse võimalikult päevavalgele tirida. Küll aga ei tea me midagi vasak- ja roheradikaalide tegemistest. Kas te tunnete mõnda roheäärmuslast?
Jah, mõnda roheradikaali tunnen. Aga meil ei ole nad nii jõulised kui teistes riikides. Meil üritatakse tsiviliseeritumalt käituda. Aga maailmas on ju teada päris palju kliimaaktiviste, kes on võitluses kaotanud oma elu. See ei ole lihtne võitlus ja selle alal tegutsedes saad palju vaenlasi, sest sa ju lähed kellegi rahakoti kallale sõna otseses mõttes. Eestis mõned sellised radikaalsed inimesed on olemas, aga see teema ei vääri rääkimist.
Kes määrab Eestis keskkonnaagendat? Millised huvigrupid?
Agendat määrab tööstus ja äri. Tööstuse mõjusfäär on tihedalt seotud ministeeriumitega. Väga arvukatel kohtumistel ja näilise kaasamise ümarlaudadel on näha, kuidas tööstuste esindajad on seal enamuses. Lihtsa inimese ja keskkonnakaitse esindajaid on pigem vähem, ja otsused on kujunenud tööstuse kasuks. Tasakaaluni on minna pikk tee ja keskkonnaministeerium on ju tuntud kui keskkonna kasutamise ja lubade väljaandmise ministeerium. Eks see räägib iseenda eest.
Metsanduses on tasakaalu rohkem? Seal on ju väga vihased metsaraiumise vastased liikumised olemas?
RMK on ju vaid käsutäitja. Aga tasakaalu seal pole, sest vaatame kasvõi metsanduse arengukava arutelu. Eelmise nõukogu esitatud arengukava pakkus rohkem loodusesäästvamaid variante. Keskkonnaministeerium lihtsalt tühistas selle ja saatis selle nõukogu laiali. Uus nõukogu on suurema metsatööstuse esindatusega. Praegu on väga palju meile abiks olnud Euroopa Liit ja Euroopa Komisjon, mis ei luba Natura aladel raiumist ja võibolla õnnestub natukene vana metsa päästa.
Rohepööre on teema, mis polariseerib lähiaastatel ühiskonda üha rohkem. Poliitikud on alles seda mängumaad avastamas, osa lõikab kasu rohepöörde vastasusest, osa jällegi nendest loosungitest, mis rohepöördega kaasas käivad. Näiteks praegune keskkonnaminister näeb, et tema valijaid erutavad majandusküsimused, mitte rohepööre. Ja minister seab oma töid ja tegemisi ikka valijate järgi... Kuidas laupkokkupõrget vältida?
Tegelikult saab iga erakond rohepöördest noppida teemasid, mis võimaldab ühist keelt leida. Näiteks rahvuskonservatiivid ei taha pagulaskriisi ja liiga palju inimesi teisest kultuuriruumist. Kliimamuutuste tõttu on inimesed paratamatult sunnitud oma kodudest lahkuma, seega tuleb kliimamuutustele vastu astuda. Kõige olulisem on aru saada, et rohepööre on ellujäämise küsimus ja kõik tahavad elada.
Usute, et Eesti tõesti suudab lubatud kliimaneutraalsuse eesmärgid täita? Võtame kasvõi sisepõlemismootoritega autodest loobumise plaani, tegelik elu toob alati oma korrektuurid?
Eks plaanide sisu ajas muutub ja üha rohkem saame teada, mis on üldse võimalik. Kuivõrd Eesti sellesse panustada tahab, seda me ei oska ennustada. Väga palju oleneb sellest, kes moodustavad pärast järgmisi riigikogu valimisi valitsuse.
Kui rääkida konkreetselt transpordist, siis meie äärealad on ju sisuliselt ära lõigatud ja ühistranspordi ühendused on kehvad. Siin on vaja kõvasti panustada, sest kõik inimesed ju ei soovi Tallinnas elada. Me peame lihtsalt vaatama, millised on meie riigi huvid ja kuidas roheplaani ellu viia neid huvisid järgides. Kliimaneutraalsus on realistlik.
Mina aga näen statistikast, et Eestis on Euroopa üks kiireim sõiduautode juurdekasv. Ehk rohepööre ja tegelik elu jooksevad eri suundades...
Ma olen selle väitega nõus. Küsimus on, millal jõutakse retoorikast tegudeni. Maal peavad autod alles jääma, sest liigelda on vaja. Eesti mõistes suurlinn Tallinn peaks oma ühistranspordiga Eesti rohepööret vedama. Me peame olema oma valitsuse ja parlamendi suhtes nõudlikumad ja nõudma tegusid. Vaatame, mis elu meile toob.
Lõpetuseks. Millal kuuleme teie otsusest liituda mõne erakonnaga? Teid natukene tundes, ma ei usu, et te poliitikale selja pöörate...
See on väga armas, aga ma tõesti ei oska konkreetset kuupäeva öelda. Võib-olla ma leiangi, et ei taha enam poliitikaga tegeleda ja ei anna seepärast veksleid välja. Kui peaks mingi uudis tulema, küllap te siis sellest kuulete.
Toimetaja: Barbara Oja