Politoloog: Eesti 200 ja Roheliste ühinemine kiiret tõusu ei tõota
Eesti 200 ja Eestimaa Rohelised arutavad võimalust ühendada jõud enne järgmisi riigikogu valimisi. Politoloog Tõnis Lehe hinnangul võib koostööst pikemas plaanis kasu olla, kuid kahe madala toetusega erakonna liitmine kiiret tõusu ei tõota.
Eesti 200 ja Rohelised alustasid koostöövõimaluste otsimist juba kevadel. Mõlemal erakonnal on üsna vähe kaotada, tõdes Leht.
"Ei ole mingi üllatus, et Eesti 200 mõtleb oma tuleviku peale. Nad on sellises eksistentsiaalses seisus, et kui nad mingit suurt muudatust ette ei võta, siis väga tõenäoliselt nad ka poliitiliselt pildid kaovad. Rohelised on samamoodi olnud ikkagi pikalt väga sellise marginaalse toetusega ja väga tõsiselt neid valijad ei võta," rääkis politoloog.
Ametlike ühinemiskõnelusteni pole siiski veel jõutud, ütles Roheliste kaasjuht Rasmus Lahtvee. "Tulebki vaadata peeglisse, tuleb vaadata võimalikele partneritele otsa ja leida need koostöökohad ja inimesed, kellega on võimalik ühiselt tugevamalt edasi minna," sõnas ta.
Mõlema erakonna esindajad põhjendavad koostöövajadust murega, et liberaalide killustatus annab parempopulistlikele jõududele eelise.
"Mulle meeldib iseenesest see mõte, et ka need erakonnad, kes täna võib-olla ei ole reitingutes kõrgel, jagavad samu väärtusi. Võib-olla ongi aeg panna õlad ja seljad kokku ja minna ühiselt valimistele," ütles välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200).
Septembris toetas Emori küsitluses Eesti 200-t 1,9 ja Rohelisi 1,1 protsenti vastanutest. Ka kahepeale kokku jääb see alla viieprotsendise valimiskünnise.
Lehe hinnangul ei tohiks kahe erakonna ühinemine enne järgmisi valimisi Eesti poliitikas jõuvahekordi muuta. Pikemas plaanis näeb ta aga võimalust ühendada Eesti 200 organisatsiooniline võimekus Roheliste nime ja maailmavaatega.
"Kindlasti ei piisa ainult sellest, et Eesti 200 justkui võtab Rohelised üle, tõmbab sellise rohelise mantli endale selga ja siis loodab, et selle uue rohelisema brändi alt valijad on ära unustanud selle, et ikkagi on Eesti 200 liikmed siin, kes just äsja olid valitsuses pikalt," ütles Leht.
Ühise erakonnani jõudmiseks tuleks kokku leppida ka majandus- ja keskkonnapoliitikas.
Lahtvee sõnul ei ole Rohelised tööstuse vastu
"Me ütleme lihtsalt, et tööstus peab olema keskkonnasäästlikum ja tulevikku vaatav," ütles Lahtvee. "Ega kiviaeg ei lõppenud ära sellepärast, et kivid otsa said, vaid sellepärast, et tulid paremad tehnoloogiad ja seda me tahamegi rohelistena teha, et ka tööstuses tuleksid paremad tehnoloogiad ja säästlikum majandamine."
Lahtine on ka juhiküsimus. Kristina Kallas (E200) on sellest rääkinud Aleksei Jašiniga (E200), kes kiikab hoopis Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide poole.
"Ma isiklikult olen tagasihoidlik inimene ja ei arva, et ma olen nii võimekas, et suudaksin kahte erakonda ära ühendada ja viia Eesti 200 sellest raskest seisust välja, kus ta praegu on," ütles Jašin.
Selgus erakondade liitumisest peaks saabuma hiljemalt oktoobri lõpuks, kui Rohelised plaanivad korraldada üldkogu.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: AK











