Ajal, mil nii mõnigi autoriteetsem hääl kutsub koroonapasside kasutamisest loobuma, peaks pigem mõtlema, et äkki annab neid veel efektiivsemalt kasutada, ütles Popov.

"Me peaksime diskuteerima Covid-passide vajalikkuse üle ja kas on õige aeg üldse nendest loobuda. Minu mõte on see, et äkki peaksime neid paremini kasutama hakkama. Pigem on nii, et inimesed, kes olid kohusetundlikud ja kuulasid, mida arstid, teadlased ja riik rääkisid, käitusid vastavalt – nad ei peaks võib-olla üldse enam piiranguid kogema. Need, kes mitte, pigem vastupidi," lausus Popov.

Popovi sõnul täitis koroonapass efektiivselt oma ülesannet delta tüve ajal, kuid teeb seda ka praegu. "Aga täna need täidavad oma rolli ka, selleks, et kaitsta mitteimmuunseid inimesi surma ja haiglasse sattumise eest. Ta ei tule massiüritusele – see kaitseb ka haiglaid ülekoormuse eest," märkis ta.

Uute võimalike piirangute kohta nentis Popov, et Eesti on praeguseks valinud oma viisi koroonaviirusega hakkamasaamiseks. "Me peame mõistma, mis stsenaarium on valitud, et edasi liikuda. See, et põeme läbi ja sellega (saab) epideemia läbi ka, et see lootus on olemas ja väga ahvatlev – omikron ei ole nii ohtlik, omikron tekitab suremust vähem, vähem intensiivravi vajadust. Siis tekibki selline kiusatus (end vabalt tunda)," lausus Popov.

Popovi sõnul on samas haiglaravi vajadus endiselt kasvamas ning prognoosid näitavad, et järgmisel nädalal võib haiglaravi vajavate Covid-haigete arv ulatuda juba üle 600. See tähendab omakorda plaanilise ravi piiramist paljudes haiglates, kaasaarvatud Lääne-Tallinna keskhaiglas, ütles ta.

"Me võime ennast võrrelda Taaniga, kus juba kuu aega püsib kõrge nakatumise määr ja seal käib aktiivne testimine. Seal on nakatumise määr 2 kuni 2,5 korda kõrgem kui Eestis, aga samas haiglaravi vajadus on tagasihoidlikum. Põhjus on selles, et Taanis on vaktsineeritud rohkem kui 80 protsenti elanikkonnast. Nad võivad endale lubada läbi selle kollektiivset immuniteeti," lausus Popov.

Kuigi testimiste arv on Eestis kiirelt langenud ning seetõttu on haiglatel ka vähem infot, milline on viiruse leviku tegelik seis Eestis, pidas Popov õigeks testimisnõuete leevendamist.

"Ma ei usu et see  oli vale otsus. /.../ See (testimine – toim.) on meeletu ressursi raiskamine ka. Kui see informatsioon ei anna meile väga  palju, et saaksime midagi muuta, kas siis peaksime raha edasi kulutama," leidis Popov.

Popovi sõnul võib loota, et uus, valgupõhine koroonavaktsiin Nuvaxovid, mis veebruari lõpus Eestisse jõuab, kasvatab uuesti huvi vaktsineerimise vastu.

"Ma loodan, et on abi, sest uus asi alati tekitab huvi. See Nuvaxovid võib olla üks täiendav meede. Eriti nendele, kes mingil põhjusel ei taha mRNA vaktsiini või seda halvasti talusid. Selle (uuringutepõhine) efektiivsus 90 protsenti, aga oleme kogenud eelnevalt teiste vaktsiinide näitel, et see protsent ei pruugi olla reaalses kliinilises praktikas sama," lausus Popov.