"Kui on midagi, mis [Vene presidenti Vladimir] Putinit pidurdavad, siis ongi ainult kaks asja, mis seda teeks," rääkis Kannik kolmapäeval "Terevisoonis".

Esimene tegur oleks tema sõnul Venemaa avalik arvamus, venelaste hirm ja soovimatus oma vennasrahvaga sõdida.

"Kui vaadata Venemaa viimaseid avaliku arvamuse küsitlusi, siis hoolimata sellest, et Vene riiklik meedia on teinud juba viimased kolm-neli kuud jõhkrat ajupesu, ei ole Vene avalik arvamus selle mõttega, et Ukrainaga tuleks hakata sõda pidama, väga kaasa läinud," rääkis Kannik.

Ta lisas, et 30 protsendil Venemaa elanikest olevat kas esimese või teise astme sugulasi Ukrainas. 

Teine heidutustegur on see, et Venemaa ei tea täpselt, kui tugev Ukraina vastupanuvõime on, ütles Kannik.

"Aga ma olen üsna kindel, et see on piisavalt tugev, et kuigi Ukraina poolel tuleb kannatusi ja kaotusi veel rohkem, siis neid tuleb ka Venemaale. Ja kui laibad hakkavad koju tulema, siis see kindlasti rõõmu ei tekita," tõdes ta.

Tema sõnul on Ukrainal praegu Venemaale vastu panna 140 000 meest, aga kuna teisipäeval teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et kutsub osa reserviste täiendavalt teenistusse, siis see hulk suureneb.

"Ukrainal on ka väga arvestatav grupp inimesi, kes on sellest sõjast viimase kaheksa aasta jooksul läbi käinud – sõjakogemusega, hästi motiveeritud ja patriootlikud inimesed. Nii et selles mõttes ei tule see venelastele kerge sõda," ütles Kannik.

Venemaa on Ukraina lähistele saatnud ligi 200 000 sõjaväelasest ning need on täies valmiduses ja ootavad oma presidendi käsku, märkis kaitseuuringute keskuse juht.

Kanniku sõnul on ka Venemaa relvastus moodsam ja neil on relvastust rohkem, mis on ka ukrainlaste kõige suurem risk selles sõjas.

"Aga Ukraina on siiski 40 miljoni elanikuga riik, tal on oma arvestatav kaitsetööstus – suur hulk Nõukogude kaitsetööstust oli Ukraina territooriumil ja nad on suutnud seda alates 2014. aastast moderniseerida. Lisaks on nad saanud ka arvestavalt – mitte küll piisavalt – relvaabi ka läänest," rääkis Kannik.

"Venemaa ei ole nii tugeva vastasega kindlasti pärast Teist maailmasõda sõdinud – ei afgaanid, ei grusiinid ega Süüria mässulised ei ole nii tugevad vastased," rõhutas ta.

Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et mida enam Vene väed hakkavad Donetski ja Luganski oblastist lääne poole liikuma, seda negatiivsemaks muutub kohaliku elanikkonna hoiak nende suhtes. "Nad peaksid arvestama sellega, et iga 15–20 kilomeetrit lääne poole toob neile vastu üha vaenulikuma elanikkonna," märkis Kannik.

Kaitseuuringute keskuse direktor tõdes, et kuna Venemaa soovib ära hoida Ukraina lõpliku pöördumise läände, mida on aga võimatu saavutada ilma Kiievi vallutamiseta või vähemalt ilma selle jõhkra ähvardamiseta, siis võib eeldada ka Ukraina pealinna ründamist.