"Meil on olemas plaanid selleks samaks stsenaariumiks, mis täna hommikul pihta hakkas ja selle järgi me tegutseme," ütles Laanet ERR-ile.

Laanet kinnitas, et Venemaa on Ukraina vastu alustanud laiaulatuslikku sõjalist operatsiooni. "Sellest tulenevalt me räägime oma liitlastega läbi, kuidas me käitume. Valitsuse istung käib praegu ja me oleme küsimas NATO artikkel 4 rakendamist," kirjeldas ta Eesti esimesi samme.

NATO alusdokumendiks oleva Põhja-Atlandi lepingu 4. artikli kohaselt konsulteerivad lepinguosalised omavahel, kui neist kellegi arvates on ohustatud mis tahes lepinguosalise territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.

Laanet lisas, et Ukrainas on ka Eesti kaitseväelasi. "Praegu viibib Kiievis ka Eesti välisminister," meenutas Laanet. "Me peame tagama kõigi eestlaste julgeoleku ja vaatama ohutaset, et kas me peaksime leidma esimese võimaluse, kuidas nad tagasi tuua."

Laanet rõhutas, et olukorrapilti pannakse veel kokku ning lisas, et Kiievis viibiva välisministri Eva-Maria Liimetsaga pole ta veel otse suhelnud.

"Kõige olulisem sõnum on see, et tänasel Eesti Vabariigi aastapäeval peaks Eesti inimesed kokku hoidma ja vaatama julgelt silma olemasolevale olukorrale," lõpetas Laanet ning tõttas tagasi valitsuse istungile.

Mis on NATO artikkel 4?

Artikkel 4 ütleb: "Lepinguosalised konsulteerivad omavahel alati, kui neist kellegi arvates on ohustatud mis tahes lepinguosalise territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek."

Artikkel 4 on kasutatud siiani viiel korral, neist neljal oli erakorralise nõupidamise nõudjaks Türgi. 

Korra, 2014. aasta 3. märtsil nõudis artikkel 4 rakendamist Poola, põhjuseks Venemaa tegevus Ukrainas, mis päädis esialgu Krimmi poolsaare annekteerimisega.