"Olukord Kiievis on praegu üsna nõutuks tegev. Ma tulin Kiievisse, et väljendada Ukrainale tugevat toetust, Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Kuid seoses Venemaa pommi- ja raketirünnakutega Ukraina suurematele linnadele pidime me kahjuks visiidi plaane muutma," ütles Liimets "Vikerhommikus".

Ta rääkis, et Ukrainas ollakse praegu väga mures ja Ukraina on välja kuulutanud eriolukorra. "Samuti on rahvusvahelisel tasandil tehtud üleskutsed, et vaba maailm toetaks Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust."

Küsimusele, mis temast endast saab ja kas Ukrainast naasta soovivad inimesed jäävad lõksu, sest lennukompaniid sellistes tingimustes ei lenda, vastas Liimets, et kasutada tuleks maismaa transporti.

"Mis puudutab Eesti inimeste viibimist Ukrainas, siis me oleme mitu nädalat palunud inimestel koju tagasi tulla. Ja kuigi siin ei ole veel suurt ja massiivset sõda käimas, palume inimestel kindlasti naasta koju. Praegu on võimalik seda teha maismaad pidi, sest õhuruum on suletud."

Liimets ise loodab Eestisse naasta veel neljapäeval.  

"Me pidime täna külastama Kramatorski piirkonna kontrolljoont, mis on Ukraina kontrolli all. Aga meil ei ole kahjuks võimalik sinna minna, sest ka Kramatorskit tabasid pommi- ja raketirünnakud. Naasen täna Eestisse, kuna siin ei ole võimalik ametlikke diplomaatilisi kohtumisi teha. Ukraina valitsusel on omad ülesanded, et oma riiki ja inimesi kaitsta."

Liimets lisas, et Eesti saatkonna tegevus Ukraina katmisel jätkub Kiievist, aga on olemas ka kriisiplaanid vastavalt sellele, kuidas julgeolekuolukord võimaldab.

Senisest karmimad sanktsioonid Venemaale

Liimets rääkis, et kindlasti peavad lääneriigid kiiresti reageerima. Selleks on ka erineva kaalukusega sanktsioonipaketid ette valmistatud ja nendega tuleb alustada.

"Seda tuleb teha veel tugevamalt ja kaalukamalt, kui oleme seda teinud nädala alguses. Ellu tuleb viia kõige kaalukam sanktsioonide pakett, et ära hoida massilised tsiviilhukkunud."

Neljapäevaks on kokku lepitud ka Euroopa Liidu Ülemkogu kogunemine, kus Euroopa riigijuhid arutavad viimaseid arenguid Ukrainas ja otsustavad edasised tegevused. Paralleelselt on käimas ka ÜRO Julgeolekunõukogu istung.

Küsimusele, kas Venemaad üldse hoiab midagi tagasi, vastas Liimets, et rahvusvaheline üldsus peab leidma ka sellele lahenduse.

"Millest me räägime? Me räägime ju inimeludest. Sellest, kuidas inimesed saaksid rahulikult elada oma kodumaal. Venemaa peab lõpetama sellise agressiooni suveräänsete ja iseseisvate riikide vastu."

Mida Eesti peab tegema, selle kohta vastas Liimets, et tegevust tuleb jätkata kahes peamises suunas. Esiteks tugevdada meie kaitse- ja heidutusvõimet koostöös NATO-ga. Teisalt tuleb jätkata Ukraina toetamist nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolselt, pakkudes Ukrainale nii poliitilist kui ka majanduslikku abi, aga ka aidata nende kaitsevõimet tõsta.

"Viimased nädalad on pannud mind mõtlema, kui õrnal jääl püsib riikide iseseisvus. Me peame tegutsema, et riikide suveräänsus ja turvalisus tagada. Eesti poliitikud on teinud 1990. aastatest alates väga õigeid otsuseid, sest me oleme NATO-s ja EL-is ning mis on aidanud meie iseseisvust tagada," resümeeris välisminister Liimets.

Balti välisministrid: Venemaa agressioon on kuritegu Ukraina rahva vastu

Kiievis viibivad Läti, Eesti ja Leedu välisministrid tegid neljapäeval ka ühisavalduse Ukraina toetuseks.

"Meie, Eesti, Läti ja Leedu välisministrid, mõistame kõige jõulisemalt hukka Venemaa varjamatu ja ulatusliku agressiooni vaba, rahumeelse ja demokraatliku Ukraina vastu. See agressioon on vastuvõetamatu, see on rahvusvahelise õiguse ja kõigi rahvusvaheliste normide räige rikkumine ja kuritegu Ukraina rahva vastu, ning me mõistame selle hukka," seisab avalduses.

"Peame kogu rahvusvahelise kogukonnaga selle võimalikult jõuliselt hukka mõistma, kehtestama Venemaale nii karmid sanktsioonid kui võimalik, sealhulgas eemaldama Venemaa SWIFT-i süsteemist, isoleerima Venemaa poliitiliselt ning avaldama kindlat toetust iseseisva Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele," ütlevad ministrid.

Välisministrite sõnul tuleks kiiresti pakkuda Ukrainale relvi, laskemoona ja muud sõjalist abi, et nad saaksid end kaitsta. Lisaks tuleks nende sõnul anda majanduslikku, rahalist ja poliitilist abi, toetust ja humanitaarabi.

"Praegusel raskel hetkel toetame üksmeelselt Ukraina rahvast. Kallid ukrainlased, oleme teie ajaloolises pealinnas Kiievis, toetame teid ja teeme kõik, et agressor maksaks nii kõrget hinda kui võimalik. Slava Ukraini!"