Euroopa Liidu sanktsioonide pakett mõjutab Venemaa pangandussektorit 70 protsendi ulatuses, USA vastavad sanktsioonid 10 protsenti enamgi. Finantssanktsioonide mõju on ka kõige kiirem, ülejäänud piirangute valu jõuab Venemaani hiljem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

USA ja Euroopa Liidu sanktsioonide alla läheb rida Venemaa suurpanku. Nendest kaks suuremat, Sberbank ja VTB, omavad 50 protsenti kogu Venemaa panganduse varadest. Sanktsioonidega muutuvad Venemaa suurpangad sisemaisteks, neid ei saa kasutada välismaal tehinguteks.

"Varad on külmutatud ja pangad ei saa ka ütleme ka enda finantseerimist teostada rahvusvahelistel finantsturgudel. Nende mõju kogu Venemaa majandusele on ka väga suur, laiemalt on see Venemaa majandusele ka suurem mõju, kui nad ei saa kaasata välisvahendeid," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Panganduse sanktsioonid mõjutavad Venemaa majandust ka kõige kiiremini.

"Tegelikult on väga tõsine seltskond nüüd võetud ette ja see avaldab igal juhul mõju. Ameerika pangamaht on arvestuslikult 80 protsenti Vene pangandusest, nii et rohkem kui Euroopast. Pangandusmõjudele küll antakse ka nii-öelda üleminekuaega, 30 päeva või natukene rohkem, vahet ei ole, see on ikkagi lähikuude küsimus ja siis hakkab kohe juba ikka täiega mõjuma," sõnas majandusekspert Raivo Vare.  

Piirangute alt jäi välja Venemaa eraldamine ülemaailmsest maksesüsteemist SWIFT. Sellest välja visates ei saa Vene pangad teha tehinguid teiste pankadega. Süsteemile ei ole praegu ligipääsu Iraanil ja Põhja-Koreal.

"Endine president Medvedjev pärast Krimmi sündmusi, kui hakati rääkima, et järsku peaks SWIFT-ist välja lülitama, ütles ju otse välja, et see on võrdne majandussõja väljakuulutamisega. See on nüüd koht, mis tegelikult lööb paraku erinevatel tehnilistel põhjustel ka Lääne partnerid ja seda ei taheta," sõnas Vare.

USA ja Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa vastu on koostatud selliselt, et need mõjutaksid agressori majandust märksa rohkem, kui nende riikide majandust, kes sanktsioonid kehtestavad, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika juht Raoul Lättemäe.

"Kõigepealt otsene majanduslik mõju, kaupade-teenuste ekspordi pidurdumises. Selge, et kuna need on Venemaa-suunalised, siis võiksid need Venemaad valusamalt lüüa, eelkõige piirangud tehnoloogiale. Teine mõju finantsturud, ühest küljest energiahinnad on tõusnud, teisest küljest Vene rubla kurss on kukkunud," rääkis Lättemäe.

Vare hinnangul on finantssektori kõrval kõik ülejäänud piirangud pikaajalise mõjuga, kuid ka need hakkavad järgnevatel aastatel toimima.