"Me teame, et meil on siin [NATO] õhuturve, rahuaja missioon, aga tegelikult juba enne [Venemaa] rünnakute algust – nüüd võib selle juba välja öelda – rünnaku eelõhtul kell üheksa öeldi, et kohe-kohe rünnak algab ja juba sel ajal olid NATO õhuruumis lennuvahendid, mis teostasid ja siiamaani teostavad ööpäevaringselt lahingpatrulle," rääkis brigaadikindral Sirk pühapäeva õhtul ETV saates "Esimene stuudio".

"Ehk siis NATO õhuruumis – ka meie õhuruumis siin Eestis – lendavad hävitajad, mis on relvastatud ja mis on seal ülesandega kaitsta meie õhuruumi. Nii et lisaks õhuturbele on meil õhuruumis lennuvahendid, mis siin ööpäev läbi lendavad," selgitas brigaadikindral.

Kaitseväe peastaabi pressiesindaja sõnul õhuturbe õhukaitse üks element, seni tehakse vastavalt rahuaja reeglitele Balti riikides õhuturvet.

"Õhuturbe üksus Ämaris saab väga kiirelt üle minna ka nii-öelda õhukaitsemissiooni täitmisele. Selleks viiakse sisse muudatused jõukasutamise reeglites, need muudatused kinnitatakse NATO kõrgemal tasandil. Kuigi õhuturbe jõukasutamise reeglid on rangemad, siis alati on õigus enesekaitsele," ütles kapten Taavi Laasik.

Kaitseväe esindaja sõnul on NATO seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas tugevdanud oma õhuturvet ning rakendanud ka täiendavaid meetmeid liikmesriikide õhuruumi kaitseks. Nii on mitmed liikmesriigid andnud lisalennukeid NATO käsuahelasse ning allianss omakorda rakendab neid tugevdatud kohalolu demonstreerimiseks oma idatiival.

"Õhukaitset tehakse samade hävitajatega, mis täidavad ka õhuturbe ülesandeid. Sõltuvalt õhuoperatsioonide iseloomust võib lennukitel olla erinev relvastus," ütles Laasik.

Ämaris baseerub praegu neli Belgia hävitajat F-16 ja kolm USA viienda põlvkonna hävitajat F-35 ning kõik need on relvastatud.

"Nende lennukite ülesanne on õhuturbe teostamine ja tugevdatud kohalolu demonstreerimine," märkis Laasik.