"Viimase nädala jooksul oleme suurendanud oma julgeoleku kohalolekut nii merel, õhus kui ka maal. Meil on ründelennukid 30 erinevas asukohas. Lisaks on meil tuhendeid sõdureid, kes paigutatakse Euroopa idatiivale," ütles Stoltenberg.

"Me oleme pühendunud artikkel 5-le. Mis tähendab, et me kaitseme igat sentimeetrit NATO liitlaste aladest," lisas Stoltenberg.

"Meie sõnum Putinile on, et lõpetage sõda. Ja jätkame suhtlust diplomaatiaga," sõnas ta.

Boris Johnson ütles, et NATO Ukrainas sekkuma ei hakka, sest tegemist on kaitseorganisatsiooniga. "Siin on väga üheselt selge, et me ei saa minna võitlema teisele territooriumile. Me ei saa saata aga oma lennukeid Ukraina õhuruumi. Me ei saa hakata alla laskma Venemaa lennukeid," ütles Johnson.

Küll aga märkis Johnson, et Ukraina väed saavad NATO-lt erinevat varustust.

Johnsoni sõnul tegi Putin kaks valearvestust - Ukraina vastupanuvõimes ja läänemaailma ühtsuses.

Kaja Kallas rääkis, et kuigi praegu puudub otsene sõjaline oht meie piirkonnale, tuleb siinset julgeolekut tõsta.

Kallas lisas, et Eesti jätkab Ukraina toetamist andes märkimisväärset sõjalist, finantsilist ja humanitaarabi. Ukrainale tuleks Kallase sõnul anda ka väga selge Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv.

Koos Jens Stoltenbergiga tuli Eestisse NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja (SACUER) kindral Tod D. Wolters ja NATO sõjalise kommitee (CMC) esimees Rob Baue.

Suurbritannia on NATO lahingugrupi juhtriik Eestis. Lahingugruppi panustavad ka Prantsusmaa, Taani ja Island. Liitlaste pataljoni lahingugrupi suuruseks on ligi 1200 kaitseväelast. Briti sõdureid on Eestis praegu umbes 850. Nüüd otsustas Ühendkuningriik saata Eestisse täiendavalt veel ligi 1000 sõdurit.