EUobserver: lääs peaks Ukrainas käivitama erioperatsioonid

USA eriüksuslased.
USA eriüksuslased. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Lääneriikidel võib Ukraina olukorra halvenedes tekkida vajadus seal erioperatsioonide ja varjatud tegevuse käivitamiseks, ütles endine kõrge NATO ametnik väljaandele EUobserver.

Vene armee rünnakute tõttu on Ukrainas juba hukkunud vähemalt 2000 tsiviilelanikku ning Vene üksuste edasiliikumine ahendab lääneriikide võimalusi Ukrainale abi saata. Alliansi riigid on Kiievi demokraatlikule valitsusele juba saatnud tuhandeid tanki- ja õhutõrjerakette, käsirelvi, laskemoona, suurtükke ning droone ning plaanivad abisaadetistega jätkata.

Aga ekspertide hinnangul on võimalused Ukraina vägedele vajalikku varustust saata sulgumas. Relvastuse kohaletoimetamise muudab keerulisemaks see, et Vene üksused on mitmed Ukraina linnad ümber piiranud ja see nõuab liitlastelt taktika muutust.

Lääneriigid võiks rakendada erioperatsioonide üksusi ning minna varjatult Ukraina sõjaväelasi ja vabatahtlikke välja õpetama, ütles endine NATO peasekretäri poliitikaplaneerimise büroo direktor, kunagine alliansi pressiesindaja Jamie Shea EUobserverile.

Erioperatsioonid võiks tähendada ka Vene sõdurite võitlusmoraali pihta suunatud psühholoogilisi operatsioone ning isegi varjatud droonilööke, rääkis Shea, kes nüüd töötab Ühendkuningriigi Exeteri ülikoolis strateegia ja julgeolekuvaldkonna õppejõuna.

"See on riskantne, aga mitte midagi tegemine on samuti riskantne," tõdes ta.

EUobserveri andmeil on ekspertide seas arutatud ka võimalust lubada Ukraina õhujõudude pilootidel lennata oma lennukitega Poolase või Rumeeniasse tankima ja uuteks rünnakuteks valmistuma.

Samas on liitlased juba hakanud oma tegevust märksa enam varjama, loobudes näiteks USA või NATO luureraportite avaldamisest Vene sõjaväe liikumiste kohta, märkis Chatham House'i mõttekoja teadur Keir Giles.

NATO riigid aitavad ilmselt Ukrainat ka luureandmete vahendamise ja küberkaitsega ning samuti Vene side häirimisega, lisas ta.

Ukrainat ähvardab humanitaarkatastroof

Giles leidis ka, et Venemaa rünnak Ukrainas on "õudust tekitavalt sarnane" Vene presidendi Vladimir Putini käivitatud pealetungiga Tšetšeenia pealinnale Groznõile 1999. aastal. "Me peame nüüd valmistuma humanitaarkatastroofiks. Peame aitama Ukrainal võimalikult kaua vastu pidada, aga olema teadlikud ka sellest, mida see tähendab elanikele," rääkis teadur.

Üks kõige pahaendelisemaid märke Venemaa kavatsustest on mitmekümne kilomeetri pikkune vägede kolonn Kiievi lähistel, mis läheneb Ukraina pealinnale aeglaselt ning lubab karta pikka kurnamissõda.

Venemaa on juba lõiganud ära toidu- ja veevarustuse mitmele Ukraina linnale, mis on "keskaegne taktika", ütles Chatham House'i Ukraina-ekspert Orõsia Lutsevõtš. Venemaalt võib oodata ka elektroonilise sõja ja raadioside häirimist, mis jätavad ümber piiratud linnad veelgi suuremasse isolatsiooni.

Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson ütles kolmapäeval, et Venemaa võib juba olla toime pannud sõjakuritegusid, kui on tulistanud elamupiirkondi ja meditsiiniasutusi Harkivis, Mariupolis ja Hersonis.

Lennukeelutsoonid tähendaks otsest vastasseisu Venemaaga

Ukraina on kutsunud NATO riike üles kehtestama oma territooriumi kohal lennukeelutsooni, et hoida ära Vene õhujõudude pommirünnakuid.

Giles'i hinnangul oleks selliste sammude astumine veel paar nädalat tagasi olnud võimalik, kuna siis oli Ukraina kohal veel "rahutaevas" ning NATO lennukid oleksid mõjunud ka heidutusena.

Shea arvates pole lennukeelutsoonide kehtestamine siiski kunagi võimalik olnud.

"Lennukeelutsoon tähendaks totaalse ülekaalu omandamist õhus," ütles Shea, kelle sõnul tähendanuks see ka Vene õhutõrjesüsteemis S-400 sihikule võtmist Venemaal ja Valgevenes ning droonivastaste ja raketitõrjesüsteemide paigaldamist Ukrainasse. See nõuaks NATO vägesid Ukrainasse koha peale ning tehnilist tuge, lisas Shea. "Seega keeruline teha" ja NATO jaoks selline samm, mis "eeldaks valmisolekut minna Venemaaga sõtta", tõdes ta.

Selline on dilemma, mis seisab lääneliitlaste ees, kes peavad toime tulema moraalse pahameelega  ja samal ajal kalibreerima oma sekkumist selliseks, et see ei annaks Venemaale ettekäänet viia sõjategevus Ukraina piiridest välja, tõdes EUobserver.

Lisaks kordas Venemaa kolmapäeval oma hoiatust läänele tuumavastasseisu tekkimise kohta ning teatas, et isegi küberrünnak, mis võiks häirida Vene satelliite, oleks alus sõjakuulutuseks.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: