Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 19. juunil kell 20.00:

- CNN: kuidas Ukraina Venemaa õhutõrjest läbi murdis;

- Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest;

- Ukraina välisminister: Putin tegi Ukrainat rünnates ajaloolise vea;

- Zelenski: Ukraina on tegelikult NATO teine armee;

- Moskvas sajab musta värvi vihma;

- Venemaa pommitas Harkivi.

CNN: kuidas Ukraina Venemaa õhutõrjest läbi murdis

Neljapäevane rünnak Moskvale, mis oli suurim alates täiemahulise sõja algusest, näitas taas, et Ukraina strateegia Venemaa õhutõrje ülekoormamiseks suurte droonirünnakutega on osutunud edukaks, kirjutab CNN.

Kui Ukraina drooniparv neljapäeva varahommikul Moskva kohale jõudis, meenutas Venemaa reaktsioon rohkem rapsimist kui hästi korraldatud õhukaitseoperatsiooni. Ka pealinna tänavatelt filmitud videod näitasid rünnaku ajal valitsenud segadust, märkis väljaanne..

CNN-i poolt kontrollitud ja ekspertide analüüsitud videotes on näha sõdureid tulistamas õlalt lastavaid õhutõrjerakette tiheda liiklusega maantee ääres, samal ajal kui autod ettevaatlikult mööda sõidavad. Ühes videos jooksevad inimesed varju, kui tõenäoliselt Vene õhutõrje poolt tabatud droon kukub suure turukompleksi hoonesse.

Moscow MANPADS operators open fire right in the middle of the highway while civilians and civilian cars pass by couple of meters away. https://t.co/KfoTTRlZRz pic.twitter.com/YQUOCVwXpv

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) June 18, 2026

Teises videos näib Vene õhutõrjerakett oma sihtmärgist mööda lendavat ning tabavat hoopis Moskva äärelinnas asuvat naftahoidlat, mille tagajärjel kerkis õhku hiiglaslik suitsusammas ja reservuaari ülaosa paiskus plahvatuse jõul minema.

The moment a Russian Pantsir-S1 air defense system destroys a fuel tank at the Moscow Oil Refinery while attempting to shoot down a Ukrainian kamikaze drone this morning. pic.twitter.com/42Ai4JLxJH

— WarLife (@WarLifeFootage) June 18, 2026

"Venemaa vanadel süsteemidel on ajalugu, mis näitab, et need ei ole sajaprotsendiliselt töökindlad," ütles Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) vanemteadur Markus Schiller. 

Ukraina sunnib Venemaad õhutõrjet hajutama.

Alates 2024. aastast on Ukraina suurendanud kaugmaarünnakuid Venemaa naftatöötlemistehaste ja sõjaliste objektide vastu. Hiljuti suudeti murda läbi ka Peterburi õhukaitsest ning Moskvat on tabatud korduvalt, tuues sõja Venemaa kahte suurimasse linna.

Luurefirma McKenzie Intelligence Services vanemanalüütiku Stu Ray sõnul näitab video, kus õlalt lastavaid õhutõrjesüsteeme kasutatakse tiheda liiklusega maanteel, ebaprofessionaalset vastust rünnakule. "Liikluse üle kontrolli puudumine ning sõjalise relvastuse kasutamine vahetus läheduses tsiviilisikutele ja sõidukitele kinnitab seda hinnangut," ütles ta.

Sõja alguses koondas Venemaa suure osa õhutõrjesüsteemidest Ukraina piirile ja rindele. Ukraina vastas sellele strateegiaga, mis hõlmab rünnakuid paljudele erinevatele sihtmärkidele nii okupeeritud Ukraina aladel kui ka Venemaa territooriumil. See on sundinud Moskvat õhutõrjesüsteeme hajutama ning muutnud kaitsevõrgu hõredamaks.

Samuti on Ukraina aastaid sihikule võtnud õhutõrje raketikomplekse ja radarijaamu. Ukraina relvajõud väidavad, et on tänavu hävitanud 166 Venemaa õhutõrje elementi ning alates 2022. aasta täiemahulise invasiooni algusest kokku üle 1430.

Londoni mõttekoja Royal United Services Institute sõjateaduste teadur Thomas Withington märkis, et Venemaa õhutõrjesüsteemid on algselt loodud hävitama lennukeid, ballistilisi rakette ja tiibrakette, mitte suuri drooniparvi.

"On täiesti selge, et Venemaa õhutõrje ei sobi selle ülesande täitmiseks," ütles Withington CNN-ile. "Need süsteemid ei ole võimelised selliseid rünnakuid piisavalt hästi avastama, jälgima ega tõrjuma. Kui ei toimu väga põhjalikku ümberkujundamist, jääb see probleem püsima."

Eksperdi sõnul on ka rahvusvahelised sanktsioonid raskendanud Venemaa ligipääsu tehnoloogiale, mida oleks vaja uute süsteemide arendamiseks. "Isegi kui tootmist suurendada, toodetakse lihtsalt rohkem raketisüsteeme, mis ei täida oma ülesannet," ütles ta.

Kasvav droonioht sundis Kremlit mais isegi vähendama Moskva Punasel väljakul toimunud võidupüha paraadi ulatust. Erinevalt varasematest aastatest ei näidatud sõjatehnikat, mida Venemaa kaitseministeerium põhjendas "praeguse operatiivolukorraga". Samuti taotles Moskva pidustuste ajaks ajutist relvarahu.

Ekspertide hinnangul suudab Venemaa endiselt suure osa Ukraina droonidest alla tulistada. Reede hommikul teatas Vene kaitseministeerium, et hävitas ööpäeva jooksul 216 Ukraina drooni.

Ukraina droonivägede ülem Robert Brovdi hindas aga, et Moskvat kaitses veel mai keskel üle saja õhutõrje raketiheitjat ning enam kui 50 mobiilset Pantsiri õhutõrjesüsteemi.

Kui Ukraina saadab ühe rünnakuga välja üle saja drooni, jõuab vähemalt osa neist siiski sihtmärgini. Lisaks on tänapäevaseid droone raskem jälgida kui lennukeid või suuri rakette.

"Need võivad radarile ilmuda, kuid objekti märkamine ja kvaliteetse jälgimisandme saamine on kaks täiesti erinevat asja," selgitas Withington.

Tema sõnul nõuab sadade droonide tõrjumine, mis lähenevad eri suundadest, Venemaa integreeritud õhutõrjesüsteemidelt erakordselt head koordineerimist. "Praegu see lihtsalt ei toimi."

Korduvad massilised droonirünnakud on tekitanud spekulatsioone, et Venemaa õhutõrjerakettide varud võivad olla otsakorral. Eksperdid rõhutavad siiski, et tegelikku olukorda on keeruline hinnata, sest vastav teave on rangelt salastatud.

"Kui vaadata Ukraina poolt tehtavate rünnakute sagedust ja ulatust, siis Venemaa jaoks on kõik võimalikud valikud halvad," ütles Withington. "Tõenäoliselt püüab sõjavägi praegu välja selgitada, milline on kõige vähem halb viis Ukraina tegevusele vastata."

Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest

Vene rünnakutes üle Ukraina hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt 11 inimest ja sai vigastada 63 inimest. Samal ajal ründasid Vene droonid ka Ukraina Musta mere sadamatest väljunud välisriikide tsiviillaevu, teatasid piirkondlikud võimud reedel.

Odessa oblasti kuberneri Oleh Kiperi sõnul sattusid neljapäeva õhtul Vene droonirünnaku alla kaks Ukraina sadamatest teele asunud tsiviilkaubalaeva, mis sõitsid Panama ning Saint Kittsi ja Nevise lipu all. Ühel laeval hukkus üks meeskonnaliige ja kaks said vigastada, teisel laeval sai vigastada kolm meeskonnaliiget.

Ukraina taastamise eest vastutav asepeaminister Oleksii Kuleba mõistis rünnaku hukka, nimetades seda järjekordseks tõendiks, et Venemaa peab sõda navigatsioonivabaduse, rahvusvahelise kaubanduse ja ülemaailmse toidujulgeoleku vastu. Tema sõnul on tsiviilmeeskonnad, kaubalaevad ning humanitaar- ja ekspordikoridore teenindav meretaristu jätkuvalt Venemaa rünnakute ohus.

Eraldi öises rünnakus Odessa oblastile tabasid Vene droonid veokite parkimisala, põhjustades tulekahju, mis haaras enda alla tühjad kütuse- ja gaasitsisternid. Hukkus üks inimene ja neli said vigastada, lisas Kiper.

Ukraina õhujõudude teatel lasi Venemaa ööl vastu reedet välja 90 Shahed-tüüpi ründedrooni. Ukraina õhutõrje hävitas neist 79. Üheksa drooni tabasid sihtmärke kaheksas eri paigas ning allatulistatud droonide rusud põhjustasid kahjustusi veel kaheksas asukohas.

Sumõ oblastis hukkusid 78-aastane naine ja 63-aastane mees ning vigastada sai veel neli inimest. Kohalike võimude teatel korraldasid Vene väed ligikaudu 40 rünnakut 23 asulale, kasutades miinipildujaid, suurtükiväge, mitmikraketiheitjaid, FPV-droone, liugpomme ja muid relvi.

Dnipropetrovski oblastis toimusid päeva ühed ohvriterohkeimad rünnakud. Hukkus kolm inimest, nende seas kaheksa-aastane tüdruk Pavlohradis, ning vigastada sai 18 inimest. Kuberner Oleksandr Hanzha sõnul ründasid Vene väed kolme piirkonda suurtükiväe, rakettide ja droonidega.

Hersoni oblastis hukkus üks inimene ja vigastada sai üheksa. Mitmed kannatanud said viga Hersoni Korabelnõi rajoonis, kus Vene droonid ründasid bussi ja jalakäijaid. 

Harkivi oblastis hukkus üks inimene ja vigastada sai 15 inimest, sealhulgas neli last. Kuberner Oleh Sõnjehubovi sõnul said kahjustada tsiviiltaristu objektid Harkivis ja veel 24 asulas üle kogu piirkonna.

Donetski oblastis hukkus kaks inimest ja vigastada sai neli. Kuberner Vadõm Filaškini sõnul registreeriti surmajuhtumid Mõkolajivkas ja Kramatorskis, lisaks teatati kannatanutest Slovjanskis, Kramatorskis ja Družkivkas. Kohalike võimude andmetel ründasid Vene väed piirkonna asulaid viimase ööpäeva jooksul 33 korda.

Zaporižžja oblastis sai vigastada neli inimest Zaporižžja linnale ja selle ümbrusele suunatud rünnakutes. Kuberner Ivan Fedorovi sõnul andsid Vene väed öö jooksul ligikaudu 950 lööki 53 asula vastu üle kogu oblasti.

Zelenski: Ukrainal on tegelikult NATO teine armee

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas, et Ukraina relvajõud ei jää Venemaa armeele alla ja on tegelikult NATO teine armee.

"Ukrainal on täna de facto NATO teine armee, mis ei jää alla maailma teisele armeele. Seetõttu oleme just meie need, keda NATO vajab. See on juba fakt, mida tunnistavad kõik liidrid," rääkis Zelenski.

Riigipea tõi välja, et sai Ukraina Ramsteini formaadis toimunud kohtumisel üheksalt riigilt kinnituse vahendite eraldamise kohta Ukraina esmavajaduste programmile PURL.

"Ja need on enam kui miljardi väärtuses raketid süsteemidele Patriot," ütles Zelenski.

Zelenski lisas, et Euroopa Liit karmistab sanktsioone Venemaa vastu ja see otsus võeti vastu ühehäälselt.

"Oleme kokku leppinud täiendavates F-16 hävitajates. Meil on hädasti vaja koolitada piloote," jätkas Zelenski.

"Putin ei taha peatuda. Kõik tema jutud rahu soovimisest on vale. Kõik partnerid ja kõik eurooplased tajuvad seda. Kuid kõik on kindlad, et koos me peatame selle. Peamine on peatada see ühiselt," sõnas Zelenski.

Ukraina presidendi sõnul kardab Putin samuti oma armee naasmist koju.

"Seetõttu kardabki ta nii väga sõja lõppu ilma võiduta. Võitu ei tule. Putin kardab oma armeed ja seetõttu, kui ei saavutata konkreetsete julgeolekugarantiidega relvarahu, naaseb ta sõtta. Ja seekord võivad rünnaku alla sattuda teised," jätkas Zelenski.

Ukraina riigipea hinnangul jääb Putin Kremlisse kuni oma surmani.

"Ja tal on üks eesmärk ehk Nõukogude Liidu taastamine. Ilma Ukrainata on see võimatu ja seetõttu kallid ukrainlased ei ole meil kerge," sõnas Zelenski.

Moskvas sajab musta värvi vihma

Ukraina korraldas ööl vastu neljapäeva ulatusliku õhurünnaku Moskva naftataristu vastu ning kohalikud elanikud kurdavad nüüd musta vihma üle. Ka sotsiaalmeedias levivad videolõigud, millel on näha, kuidas taevast sajab alla musti naftapiisku.

It is raining oil, pitch and dust on Moscow in Russia

A monument of Russia's failure of not only being a failed aggressor but also failed state. Instead of making the people and the state rich, it only made few rich while literally now pissing oil on the rest. pic.twitter.com/WEI50fDnxX

— (((Tendar))) (@Tendar) June 18, 2026

Moskva kaguosas asuva Kapotnja naftarafineerimistehase tabamisel puhkesid tulekahjud, mis värvisid taeva suitsust mustaks. Tehast rünnati kuu aja jooksul juba kolmandat ning sel nädalal teist korda.  

Sotsiaalmeedias levivad veel ka videolõigud, millel on näha, kuidas mitmed Venemaa õhutõrjeraketid sihtmärgist mööda lendavad. Seetõttu tabasid mõned Vene raketid ka Moskva naftataristut.

New footage confirms that an errant Russian surface to air missile was responsible for the tank roof toss at the Moscow Oil Refinery this morning. pic.twitter.com/H5kdsuO2pY

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) June 18, 2026

Venemaa pommitas Harkivi

Väljaanne Ukrainska Pravda vahendab, et Venemaa väed ründasid ööl vastu reedet Harkivi linna. Rünnaku tagajärjel sai kahjustada ligi 15 eramaja ning vigastada mitu inimest.

Ukraina välisminister: Putin tegi Ukrainat rünnates ajaloolise vea

"Putin ei teinud Ukraina ründamisel lihtsalt valearvestust. Ta tegi ajaloolise vea. Iga kuuga, mil ta keeldub seda tunnistamast ja seda sõda lõpetamast, läheb olukord tema ja tema režiimi jaoks ainult hullemaks," märkis Ukraina välisminister Andri Sõbiha.

"Putinil on igal hetkel olukorrast väljapääs. Ta peab lihtsalt andma oma okupatsioonivägedele käsu ja lõpetama sõja," lisas Sõbiha.

Sõbiha märkis, et Putini propagandistid püüavad veenda Vene rahvast, et Moskva võitleb kogu lääne, mitte ainult Ukraina vastu.

"Selle eesmärk oli varjata Putini alandust ja selgitada, miks see sõda on kestnud kauem kui Esimene maailmasõda. Sõda riigi vastu, mida tema sõnul ei eksisteerinud ja mis oleks pidanud aastaid tagasi kokku varisema," ütles Sõbiha.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1370 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 389 420 (+1370)

- tankid 12 040 (+2)

- jalaväe lahingumasinad  24 783 (+4);

- suurtükisüsteemid 44 298 (+58);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1881 (+4);

- õhutõrjesüsteemid 1432 (+1);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1688 (+4);

- operatiivtaktikalised droonid 359 557 (+1968);

- tiibraketid 4787 (+4);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 108 886 (+441);

- eritehnika 4309 (+3);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.