FSB lekitaja: Venemaa olukord meenutab Saksamaad 1944. aastal
Venemaa luureagentuure hoiti president Vladimir Putini sõjaplaanide suhtes täielikus teadmatuses, ütles Vene sisejulgeolekuteenistuse FSB lekitaja, kelle hinnangul on sõjakäik Ukrainasse täielik läbikukkumine, mida saab võrrelda natsi-Saksamaad tabanud hävinguga, kirjutas väljaanne The Times esmaspäeval.
Hukkunud Vene sõdurite arv võib olla juba 10 000 kandis, ehkki Venemaa on ametlikult teatanud ainult 498 hukkunust, selgub FSB anonüümse analüütiku raportist, mida The Times vahendab. Valitsus ei tea hukkunute täpset arvu, kuna on kaotanud sõjaväega sideme, lisatakse samas.
Lekitaja koostatud raporti kohaselt süüdistatakse Föderaalset Julgeolekuteenistust (FSB) Vene invasiooni läbikukkumises, kuid samas ei saanud FSB infot kavandatavast pealetungist ning samuti ei olnud agentuur valmis prognoosima Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju.
Vilepuhuja sõnul pidid FSB ohvitserid hindama võimalike sanktsioonide mõju, aga see ülesanne oli puhtalt formaalne. "Pead kirjutama analüüsi, mille kohaselt Venemaa igal juhul võidab ning vastasel juhul süüdistatakse sind halvas töös. Aga ootamatult see juhtubki ning kõik peavad toetuma su täiesti põhjendamata analüüsile," seisis raportis.
"Me tegutseme intuitiivselt, emotsioonide pealt. Peame panuseid üha tõstma lootuses, et midagi õnnestub," jätkus hinnang. "Suures plaanis ei ole Venemaal väljapääsu. Võiduvõimalust ei ole, ainult kaotus."
Lekitaja kirjas öeldakse ka, et Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov oli peaaegu pöördumas venelaste vastu, kui tema võitlejad, kes saadeti tapma Ukraina president Volodõmõr Zelenskit, said ukrainlastelt armutult lüüa.
Aga isegi kui Zelenski tapetaks, ei oleks Venemaal mingit lootust terve Ukraina okupeerimiseks. "Kui ukrainlased avaldaks ka ainult minimaalset vastupanu, oleks meil kohapeale vaja üle 500 000 sõjaväelase, mitte arvestades siia juurde varustamisega seotud inimesi," öeldakse raportis.
Analüütiku sõnul tegutseb Vene välisluureteenistus (SVR) selle nimel, et leida materjali väiteks, nagu oleks Ukraina tegutsenud tuumarelva loomiseks, mis oleks andnud ettekäände ennetavaks sõjaliseks löögiks.
Venemaa võib sattuda natsi-Saksamaaga sarnasesse positsiooni
Raporti kohaselt on antud vägedele korraldus sõda hiljemalt juuniks lõpetada, kuna pärast seda variseks Venemaa majandus kokku. "Ma olen vaevalt maganud, töötades kogu aeg. Võib-olla on see ületöötamisest, aga tunnen nagu elaksin sürreaalses maailmas. Pandora laegas on avatud," seisab kirjas.
Raporti kohaselt ei välistata sõja muutumist laiemaks, paljude riikide osalusega konfliktiks. Samuti võib mõni nõunik veenda Venemaa juhtkonda esitama läänele ultimaatumi, et kui sanktsioone ei lõpetata, ootab neid sõda.
"Aga mis siis kui lääs lükkab selle tagasi? Sellisel juhul ei saa välistada, et satume tõelisse rahvusvahelisse konflikti nagu Hitler 1939. aastal," jätkub raport. Pisut hiljem leitakse seal, et Venemaa positsioon sarnaneb natsi-Saksamaa olukorraga 1943.–1944. aastal. "Aga see on meie stardipositsioon," märgitakse raportis.
The Times toob esile ka Venemaal kasvava rahulolematuse sõjaohvrite pärast. Väljaanne viitab Vene parlamendi ülemkoja föderatsiooninõukogu liikme Ljudmilla Narusova sõnadele, kes rääkis hiljuti sellest, kuidas Ukrainasse võitlema saadetud roodu (Eesti mõistes kompanii – toim.) sajast liikimest tuli elusana tagasi ainult neli sõdurit. Narusova sõnul saadetakse sõtta ka ajateenijaid, keda sunnitakse selleks lepingut sõlmima.
⚡️Russian Senator Lyudmila Narusova acknowledged huge losses of the #Russian army
— NEXTA (@nexta_tv) March 4, 2022
"Yesterday the conscripts, who were forced to sign a contract or signed for them, were withdrawn from the war zone in #Ukraine. But from a company of a hundred men only four were left alive." pic.twitter.com/2TLJ1U7VRK
Ekspert hindab kirja tõeseks
Dokumendi, mille pikkus on umbes 2000 sõna, avaldas Vene inimõigusaktivist Vladimir Osetškin, kes peab veebikülge gulagu-net.ru, mis esmaspäeval Eestist ligipääsetav ei olnud.
Vene julgeolekteenistusi tundev ekspert Christo Grozev ütles The Timesile, et näitas kirja kahele FSB ohvitserile, kelle mõlema sõnul "pole kahtlust, et selle kirjutas meie kolleeg".
Grozev, kes 2018. aastal avalikustas ühiskondlikule uurimisrühmale Bellingcat Salisbury mürgitajate nimed, tunnistas, et Ukraina on varem psühholoogilise sõja raames lekitanud võltsitud FSB kirju. "Aga see kiri on teistsugune. See tuli maineka allika vahendusel (Osetškin – toim.) ning oli märksa pikem kui võltsija oleks koostanud," märkis ta.
Toimetaja: Mait Ots