Saks rääkis teisipäeval "Vikerhommikus", et konsensusliku analüüsi kohaselt grupeeruvad Vene väed pärast kahte ebaõnnestunud rünnakulainet praegu ümber, juurde tuuakse reserve ning valmistutakse kolmandaks ründelaineks, mis peaks kohe-kohe hakkama.

"Arvata võib, et põhipingutus tehakse praegu Kiievi haaramiseks. Vaadates vägesid, mis Venemaa on Kiievi ümber koondanud, siis arvata võib, et tahetakse linna ka ümber haarata, aga need üksused viitavad ka linnalahingu võimekusele ja seetõttu võib eeldada, et Vene üksused teevad katse linna sisse tungida," rääkis Saks. "Ma ei tea, kas see saab olema edukas, aga nad proovivad."

Saks rääkis ka, et kogu sõja vältel on näha, et Vene relvajõud täidavad Kremlist tulnud poliitilisi suuniseid, milleks on Kiievi, Mariupoli ja Odessa vallutamine.

Seepärast pommitatakse näiteks Mariupoli, kus tsiviilkahjudega püütakse Ukraina sõjaväelaste moraali murda, sest suur hulk tsiviliste ei lase sõjaväelastel nii edukalt sõdida. Sõjalise võimekuse poolest suudaks Ukraina üksused Mariupoli veel nädalaid enda käes hoida, ütles Saks.

Samuti on näha, et rünnakutega Mõkolijvile, mis asub Odessa ees, valmistutakse ründama Odessat, lisas ta.

Ukrainal inimressursse jätkub 

Saksa sõnul pole näha, et Ukrainal hakkaks inimjõudu nappima, arvestades seda, et riiki on pärast sõja algust tagasi pöördunud üle 100 000 mehe.

"Ukrainal võidelda soovijate puudust ei ole ja lähimatel aastatel ka ei tule, arvestades, kui palju on kodumaale tagasi saabunud mehi," tõdes ta. Saks rõhutas ka, et ukrainlasi on kaheksa aastat Donbassis peetud sõjaga vormis hoitud, sealt on läbi käinud 400 000 inimest, kes on saanud sõjalise kogemuse. "Ukrainlased pole sellised, kes loobuvad võitlusest. Nad ei jookse laiali," tõdes ekspert.

Kommenteerides välisriikidest saabunud vabatahtlike rolli, märkis Saks, et neid pole veel üksusteks formeeritud ning praegune info nn võõrleegioni kohta on rohkem strateegiline kommunikatsioon või otse öeldes propaganda. "Neil pole veel praegu sõjalist tähendust, aga nad võivad selle saada," ütles Saks.

Ta leidis ka, et osa Vene üksuste kaotusi tuleneb moodsast relvastusest, mida Ukrainale on tarnitud, aga ka ukrainlaste väga heast väljaõppest ja taktikast. Samas on roll ka kogu elanikkonna vastupanul, sest suur osa Vene poole kaotustest tuleb tagalas saadud löökidest, selgitas Saks.

Samas on Venemaa rünnakud tsiviilelanikele sihitud Ukraina elanikkonna vastupanu murdmiseks. Kui ohvrite arv läheb väga suureks, saab see kogu maailma jaoks väljakutseks.

"Ilmselgelt ei saa jääda nii, et Venemaa üldse ei vastuta [tekitatud kahjude eest], kui see sõda kunagi läbi saab," tõdes Saks.

Venemaad ei aitaks ka tuumarelv

Vastates küsimusele võimaluse kohta, et Venemaa kasutaks Ukraina alistamiseks taktikalist tuumarelva, ütles Saks, et ka see ei pruugi Ukrainat murda.

"See oleks desperaatne käik, seda pole ükski riik teinud pärast Teist maailmasõda. Sellisel juhul kasutatakse seda võimalus kõigepealt hirmutamiseks," rääkis ta. Lisaks on Venemaal võimalus kasutada tuumašantaažiks ka hõivatud tuumaobjekte, mis peaks eelkõige lääneriike survestama. "Ma arvan, et Ukraina ei kardaks ka tuumarelva kasutamist," leidis Saks.

Lisaks on võimalik, et kui Venemaal juhtkond tuumarelva kasutamise korralduse annab, võidakse see käsk täitmata jätta, leidis ekspert.

Venemaa püüab muuta Ukraina läbikukkunud riigiks

Saksa hinnangul näitab Venemaa viimane pakkumine, mille kohaselt jääks president Volodõmõr Zelenski ametisse ja vahetatakse välja peaminister, et Vene juhtkond on aru saanud, et jõuga Zelenskit maha võtta ei saa.

Nüüd püüab Moskva Ukrainale peale suruda tingimusi, mis hävitaks Zelenski poliitiliselt, muudaks Ukraina läbikukkunud riigiks ja hävitaks tema läänesuunalise tuleviku.

"Selle ärahoidmiseks peab Ukraina veel edasi sõdima ja tõenäoliselt see nädal näitab ära, kas Ukraina suudab jõuda tasemele, kus saab ka ise rohkem oma tingimusi dikteerima hakata.

Tema sõnul Gruusias Venemaa sellise eesmärgi saavutas, kus kaotus sõjas viis Gruusia sisepoliitika tasakaalust välja ning nüüdseks pole see riik enam tõenäoline NATO liikmekandidaat.

"Ilmselt Ukrainaga loodetakse seda sama. Kuna riik on nii kõvasti pihta saanud, siis ei suudeta seda enam üles ehitada ja pikapeale langeb see taas Venemaa kontrolli alla," rääkis Saks.