Veebruari alguses peaaegu saja euroni kerkinud süsinikutonni hind langes teisipäeval alla 60 euro, kuid tõusis kolmapäeval 68 euro peale.

Turuosaliste arvates on languse põhjus eelkõige sõja tõttu kiirest gaasihinna tõusust tekkinud vajadus vabaneda spekulatiivsetest positsioonidest süsinikukvootide turul, ütles ERR-ile energeetikaekspert Marko Allikson Baltic Energy Partnersist.

Gaasi hind on viimastel päevadel käinud kiiresti üles-alla. Kui esmaspäeval tõusis gaasi hind Euroopas rekordiliselt kõrgele, makstes 345 eurot megavatt-tunni (MWh) kohta, siis kolmapäeva pärastlõuna seisuga oli MWh hinnaks Euroopa gaasibörsil TTF 174 eurot.

Süsinikukvootide hinda mõjutas ka teisipäeval avaldatud Euroopa Liidu plaan, millega soovitakse lõpetada sõltuvus Vene gaasist ja teistest fossiilkütustest.

"Eile (teisipäeval – toim.) näiteks liikus hind 10 eurot tonni kohta ülespoole tagasi, kuna Euroopa Liidu selle aasta Vene gaasist loobumise plaani osa on kasutada enam ka söejaamadest toodetavat elektrit," lausus Allikson.

Alliksoni sõnul otsib süsinikuturg alles oma õiget uut taset, kuni tekib arusaam kvoodikaubanduse tegelikust rollist lähiperspektiivis. "Euroopa  jaoks on täna prioriteetsem teema varustuskindlus ja selles kontekstis ei ole kvoodikaubanduse rolli osas sel aastal veel lõplikku selgust," märkis ta.

Põlevkivielekter on gaasielektrist praegu soodsam

See, et viimastel nädalatel on süsinikukvoodi hind odavnenud, on mõjunud positiivselt ka Eesti Energia elektrijaamadele, ütles Enefit Poweri juht Andres Vainola.

"See on aidanud meil tootmise omahinda vähendada viimase kuuga peaaegu kolmandiku. Täna teevad siin piirkonnas kõrget hinda Läti ja Leedu gaasielektrijaamad. Alanenud süsinikuhind on meie põlevkivi konkurentsivõimet parandanud," lausus Vainola.  

Vainola sõnul on gaasist elektri tootmine praegu kaks korda kallim kui põlevkivist.

"Väga üldistatult ütleme nii, et meie CO2 intensiivsuse koefitsient on keskmiselt üks. See tähendab, et 1 MWh elektrienergia tootmiseks me kasutame ühe tonni CO2-te. Gaasielektrijaamade puhul on see koefitsient väga laias laastus 0,5. Aga sisendina on gaas praegu kallim. Tänaste gaasihindadega on põlevkivijaamad oma muutuvkuludelt umbes kaks korda odavamad, kui sisse arvestada ka süsinikutasu," lausus Vainola.

"Meie hübriidelektrijaamade konkurentsivõime on veidi paranenud tänu sellele, et CO2 hind on kõvasti alla tulnud ja teatavasti ka gaasi hind on tõusnud. Täna me pakume muutuvkulude baasil börsile elektrit ja meie uuematel plokkidel on muutuvkulu 80 eurot, vanematel 120-130 eurot megavatttunni eest. Praegu on söeelektrijaamal 160, aga gaasielektrijaamal 260 eurot megavatttunni eest. Aga jätkuvalt Baltikum piirkonnana on elektritootmise defitsiidis ehk palju sõltub ka välisühendusest," lisas tööstusjuht.

Kui palju süsinikukvoodi hinna langus inimeste elektriarveid mõjutab, on Vainola sõnul keeruline öelda.

Allikson märkis, et kui kvoodihinna langus on püsiv, siis see vähendab ka elektri turuhinda teatud määral. "Kindlasti muudab see konkurentsivõimelisemaks ka Eesti oma põlevkivielektri tootmist," lisas ta.

Kolmandiku Baltimaades tarbitavast elektrist tootvad Enefit Poweri elektrijaamad suudavad vajaduse korral tagada kogu Eesti elektrivajaduse.