Priit Mändmaa: hea energeetikasüsteem vajab kolme teguri tasakaalu

Hea energeetikasektor peab samaaegselt ja võrdväärselt tagama varustuskindluse, taskukohasuse ja keskkonnasäästlikkuse, kirjutab Priit Mändmaa.
Soov vähendada sõltuvust Venemaa fossiilsetest kütustest ning terve viimase küttehooaja väldanud kõrged energiahinnad on toonud energeetikasektori teemad aruteludele ka kodudes ja kontorites, kus varem sellele tähelepanu ei pööratud.
Seda arvesse võttes on oluline rõhutada, et energeetika teemadel arutledes tuleb hinnata kolme tegurit. See tähendab, hea energeetikasektor peab samaaegselt ja võrdväärselt tagama varustuskindluse, taskukohasuse ja keskkonnasäästlikkuse. Sellist kolmikvaadet kutsutakse energeetika Trilemmaks, harvemini energeetika triangliks.
Maailma Energeetikanõukogu avaldab kord aastas raporti, kus avaldatakse rohkem kui saja riigi energeetika Trilemma indeksid ning aegread muutustega. Trilemma indeksi näol on tegemist nii-öelda tahavaatepeegliga, mis annab võimaluse hinnata varasemalt tehtud otsuste mõju läbi kolme mõõdiku ning võrrelda käekäiku naaberriikidega.
Ülevaade enda või teiste käekäigust võimaldab paremini analüüsida, langetada teadlikke ja sihipäraseid otsuseid sektori muutmiseks ning Trilemma taseme ja tasakaalu tõstmiseks.
Millest koosneb energeetika Trilemma?
Trilemma baas on võrdhaarne kolmnurk, mille igas otsas on mõõdik ja mille sisse joonistub väiksem kolmnurk ilmestamaks energeetikasüsteemi tasakaalu. Mõõdikuteks on:
- varustuskindlus, mis väljendab võimalust tarbida energiat soovitud ajal, kohas ja mahus vastavalt tarbija soovile;
- taskukohasus, mis väljendab võimalust tarbida energiat hinnaga, mis on sissetulekuid arvesse võttes tarbijale jõukohane;
- keskkonnasäästlikkus, mis väljendab energeetikasüsteemi suutlikkust leevendada ja vältida keskkonna- ning kliimamuutusi tekitavaid mõjusid.
Kui energeetika Trilemmas puudub tasakaal ning ka üldised näitajad on kehvad, siis Trilemma joonise sisemine kolmnurk on teravnurkne ja tilluke moodustis. Viimase raporti kohaselt on kõige kehvema Trilemmaga riik Niger Aafrikas. Kõik kolm kriteeriumit on kehvas seisus. Seejuures taskukohasusega on asjalood eriti halvasti.

Kui aga sisemine kolmnurk on sarnaselt välimisega võrdhaarne ja suuruselt priske, siis on energeetikasüsteemi seis eeskujulik. Parima Trilemma indeksi saavutas 2021. aastal Rootsi, kus kõik kolm mõõdikut annavad väga hea tulemuse.
Kuigi varustuskindluse mõõdiku tulemus on üksnes 73,5 punkti sajast, siis kontekstis vaadeldes on tegemist väga hea tulemusega, sest parim varustuskindluse tulemus on 77,5 punktiga Kanadal. Rootsi paikneb varustuskindluse eriarvestuses kõrgel viiendal kohal.

Milleks on vaja tasakaalu?
Tasakaalus Trilemmaga energiasüsteem tagab riigile kasvu ja konkurentsivõime ning elanikele elustandardi ja turvatunde. Absoluutselt kõigi toimingute juures olgu see füüsiline või virtuaalne, ärialane või eraeluline on vajalik energia. Ilma energiata ei ole võimalik opereerida.
Vaadeldes nimetatud mõõdikuid eraldiseisvalt on lihtne mõista, miks need indikaatorid on kõik ühtemoodi ja samaaegselt olulised ning püüdlema peab tasakaalu saavutamise suunas.
Energia peab olema olemas igal ajahetkel, kui tarbijal on soov seda tarbida. Ilma varustuskindluseta ei oma tähtsust, kui taskukohane ja keskkonnasäästlik on pakutav energia, sest energia, mida ei saa tarbida igal soovitud ajahetkel, ei taga arenenud ühiskonnale omaselt soovitud tulemusi.
Energia peab olema ühiskonnale jõukohase tasuga. Ilma taskukohasuseta ei oma tähtsust, kui keskkonnasäästlik või kõrge varustuskindlusega on pakutav energia, sest energia, mida tarbija ei suuda kinni maksta, pärsib tarbimist ja vähendab konkurentsivõimet.
Energia peab olema keskkonna vaatest võimalikult väikese jalajäljega. Keskkonnasäästlikkuseta ei oma tähtsust, kui taskukohane ja kõrge varustuskindlusega on pakutav energia, sest energeetikasüsteem, mis suhtub ükskõikselt keskkonnahoidu ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik ega taga head ja puhast elukeskkonda.
Eesti Trilemma indeks
Viimases Trilemma indeksi raportis on hinnatud kokku 127 riigi energeetikasüsteeme. Eesti paikneb üldarvestuses 20. kohal. Varustuskindlus ja energiajulgeolek on saanud tulemuseks 68,7, taskukohasus ja ligipääsetavus 84,6 ning jätkusuutlikkus 68,4 punkti sajast. Vaadeldes mõõdikute muutusi alates aastast 2000 ilmneb, et Eesti energeetikasektori tulemused on iga mõõdiku osas järjepidevalt paranenud.
Varustuskindluse vaatest on Eesti positsioon võrreldes teiste riikidega hea. Kõrgeim tulemus antud mõõdiku puhul on kõigest 77,5 punkti Kanadale ja teisel kohal on Soome 75,3 punktiga.
Eeltoodu annab aimu, et eeskätt just elektrienergia tarbimise kasv, juhitavate tootmisviiside proportsionaalne vähenemine, salvestusvõimsuste vähesus ning geopoliitilised pinged põhjustavad ebaselgust ja piiravad antud mõõdiku kõrget lendu kõikjal maailmas.
Eesti positsiooni muutumine elektrienergiat eksportivast riigist elektrienergiat importivaks riigiks mõjutab ka varustuskindluse tulemusi, sest põhjustab sõltuvust lähiriikidest. Balti riikide võrdluses paikneme Trilemma varustuskindluse ja energiajulgeoleku mõõdiku tulemuselt keskmisel kohal, kus eespool on Läti 74,9 ja tagapool Leedu 59,6 punktiga.
Taskukohasuse kontekstis ja võrdluses teiste riikidega on Eestil ruumi arenguteks. Erinevate energiatoodete hinnad kujunevad regiooniti või globaalselt ning ei ole otseselt siseriiklikult kontrollitavad.
Seega omab taskukohasuse juures ühelt poolt tähtsust tarbitud energia kogused, mis ühe eestlase kohta on Euroopa Liidu keskmisest kõrgemad tingituna eeskätt paiknemisest külmas kliimavöötmes. Teisest küljest sissetulekud, mis on Euroopa Liidu keskmisest madalamad. Seejuures taskukohasuse parandamiseks ei ole tarvis karta suurt energiatarvet, vaid oluline on tarbida energiat efektiivselt ning eeskätt oleks tarvis suurendada sisemajanduse koguprodukti ja tõsta elatustaset.
Tööstus, mis tarbib palju energiat, kuid loob kõrget lisandväärtust, on parem lahendus, kui tööstus, mis tarbib vähe ja toodab väikest lisandväärtust. Seda eelkõige põhjusel, et energia hind kujuneb väljapool siseriiklikku kontrolli.
Näiteks Soomes oli energia lõpptarbimine 2019. aastal ühe soomlase kohta ligi kaks korda suurem kui Eestis ühe eestlase kohta. Samamoodi ka sissetulekuga, Soome SKP elaniku kohta oli ca kaks korda suurem, kui Eestis. Tulemuseks on Soome Trilemma taskukohasuse mõõdiku skoor 92,8 punkti.
Jätkusuutlikkuse vaatest on Eesti positsioon aastatega märkimisväärselt paranenud. Alates aastast 2000 on Eesti jätkusuutlikkuse skoor tõusnud 19,4 protsenti, mis Euroopa Liidu siseselt jääb alla üksnes Taanile ja Iirimaale. Balti riikide võrdluses paikneb Eesti kolmandal kohal Leedu ja Läti järel, mille jätkusuutlikkuse tulemused olid vastavalt 78,2 ja 70,9.
Energeetikasüsteeme võrreldes vajab märkimist, et Leedu on kõrgema impordisõltuvusega, mis tihti tähendab, et heitmed jäävad riiki, kust energiat imporditakse ning Lätit on õnnistatud hüdroenergia võimsusega. Eesti vaatest võttes aga arvesse 2020 aasta suurt süsiniku heite koguse vähenemist on oodata Trilemma tulemuses taaskord märkimisväärset tõusu.


Käimasoleva energiakriisi tingimustes eeltoodud Eesti Trilemma indeksi tulemusi hinnates on oluline mõista, et Trilemma raporti näol on tegemist globaalse uuringuga, mis on mõjutatud rohkem kui saja riigi samaväärsete andmete avaldamisest globaalsel areenil.
Täpne ajaline lõtk erineb andmete kaupa, kuid tavapäraselt esitlevad sisendandmed ühe-kahe aasta tagust seisu. See tähendab, et 2021. aasta raport peegeldab seisu enamasti 2019. aasta andmetel. Küll aga teeb Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee käesoleval aastal Eesti riikliku Trilemma süvauuringu, mis võtab detailselt arvesse energeetikasüsteemi iseärasusi ning viimaseid andmeid. Eesti Trilemma süvauuringu tulemusi on oodata 2022 aasta teises pooles.
Ka Venemaalt imporditava fossiilsete kütuste vähendamise vajaduse ning energia hinnakriisi tingimustes on oluline meeles pidada, et üksnes tasakaal varustuskindluse, taskukohasuse ja keskkonnasäästlikkuse vahel tagab jätkusuutliku energeetikasüsteemi.
Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee on sõltumatu ja tehnoloogianeutraalne asutus, mille eesmärgiks on luua rahvusvahelisele koostööle tuginev teaduspõhine keskkond jätkusuutliku energeetika kujundamiseks Eestis.
Toimetaja: Kaupo Meiel