Kolmapäeva hommikuse seisuga on Eestis juba 34 konkreetset sanktsiooni juhtumit.

Üldiselt kujutatakse rahvusvaheliste sanktsioonide all ette superjahtide konfiskeerimist, lossimõõtu valduste ära võtmist või suurte rahasummade arestimist. Asjatundjate sõnul on see aga paraku väga pisike ja lihtne osa sõja tõttu kehtestatud piirangutest Vladimir Putinile ja tema käsilastele.

Asi läheb isegi asjatundja jaoks keeruliseks alustades sellest, mis on õieti sanktsioonid. Võtame nimekirja umbes 700-st Venemaa eraisikust ja ettevõttest, kes pandi viimase kahe nädala jooksul sanktsiooni alla.

Üpris ühemõtteline on sissesõidukeeld, kus näiteks kaitseminister Sergei Šoigu või oligarh Gennadi Timtšenko ei saa läände reisida. Või lennukeeld, kus ükski Vene lennufirma eesotsas Aeroflotiga ei tohi Euroopa õhuruumi siseneda. Suhteliselt selge on ka kaupade liigutamise keeld – näiteks ei tohi Eesti kaudu vedada Valgevene kütust, ehkki sellestki osati vahepeal mööda hiilida. Palju keerulisemaks läheb aga finantssanktsioonide ja tervete valdkondade nagu panganduse blokeerimisega.

"Majandusressursside kättesaadavaks tegemine on hästi lai mõiste. See ei tähenda ainult seda, et ma ei tohi talle raha kanda, vaid tal lubada seda raha kasutada. Võtame ühe lihtsa näite – kui VTB Pank Venemaal on sanktsioneeritud, siis VTB Pank omab väga palju erinevaid muid ettevõtteid. Kas see sanktsioon ulatub kõikidele tema ettevõtetele või mitte," rääkis Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker.

Teema on keeruline ja lai, mistõttu käib Eestis koos nn sanktsioonide juhtrühm, mida juhib välisministeeriumi asekantsler Erki Kodar ja kuhu kuulub mitukümmend esindajat ministeeriumidest ja ametitest, sealjuures kaitsepolitseist ja välisluurest.

"Mõte on ka see, et me teame, kes nendes asutustes töötavad nende teemadega, kes on need inimesed. Ja kui midagi kiiresti on vaja lahendada, siis me kohe teame, et ma helistan talle, ma räägin temaga, temale tuleb see dokument saata ja neid läbirääkimisi pidada," rääkis Kodar.

Kuulsaim isiklik sanktsioneeritu on Vladimir Putin, aga nimekirjas on ka näiteks tema Tallinnas sündinud kantselei ülem Anton Vaino. Sedamööda, kuidas pommitamine läks valimatumaks Ukrainas, läksid lääne sanktsioonid lausalisemaks, mis omakorda tähendab, et pihta saavad ka lihtsad venemaalased.

Hermitage Capital Management juhi Bill Browderi sõnul on sanktsioonid üsna laastavad. "On kuulus tsitaat Garri Kasparovilt – me peaksime nendega võitlema pankadega, mitte tankidega," ütles ta.

Nullindate alguses Moskvas elanud Browderilt võeti kõrgetasemeliste mahhinatsioonidega käest tema Venemaa ärid ning kui tema advokaat Sergei Magnitski kinni peeti ja 2009. aastal vanglas suri, sai ameeriklase ristiretkeks Vene eliidi valgustkartvate finantsskeemide paljastamine. Browderi lobi tõttu võtsid mitmed riigid, ka Eesti, vastu nn Magnitski nimekirja ehk sanktsioneerisid advokaadi surmaga seotud isikuid.

Aastaid käis Browder ringi ja väitis, et muuhulgas Balti pankades pestakse puhtaks Venemaalt varastatud miljoneid, aga teda ei võetud eriti tõsiselt, kuni plahvatas Danske ja seejärel ka Swedbanki skandaal. Täna tervitab investor ja Kremli kriitik sanktsioone kahel käel.

"Ammu enne Venemaa muret lääne sanktsioonide pärast, muretsesid nad üksteiselt varastamise pärast," rääkis Browder. "Nad on organiseerinud väga komplekssed, targad ja läbimatud struktuurid oma varade hoidmiseks, mis on kindlustatud sanktsioonide ja varade ära võtmise vastu," kirjeldas ta.

Eesti sanktsioonid puudutavad peamiselt pangaülekandeid

Kuna rahapesu vastane võitlus ja finantssanktsioonid on sisuliselt ühe mündi kaks külge, siis kõige enam tegeleb teemaga Eestis Rahapesu Andmebüroo (RAB). Kolmapäeva hommiku seisuga oli RABi siiski juba laekunud 34 sanktsiooniteatist seoses Ukraina sõjaga. RAB-i juht ei tohi avaldada konkreetseid nimesid, aga tema sõnul puudutavad need lisaks vaenulike Vene telekanalite sulgemisele valdavalt pangaülekandeid.

"Peaasjalikult need ongi, mõned kümned eurod või siis mõned suuremad tehingupartnerid ka, kes on juba ajalooliselt lepingud sõlminud ja need tehingu summad võivad olla ka suuremad. Aga pigem me ei räägi miljarditest, räägime maksimaalselt paarisajast tuhandest eurost, mida soovitakse kanda," rääkis Mäeker.

Mäeker prognoosib, et juhtumite arv kasvab jõudsalt sedamööda, kuidas seoseid tuvastatakse ja ka sanktsioneeritute ring laieneb. Üllatuslikult põhineb sanktsioonide täitmine eeskätt ettevõtjate aususel ja tähelepanelikkusel, kes peavad jälgima pidevalt uuenevaid nimekirju ja võrdlema neid oma klientide ja tehingutega. Kui midagi kahtlast leitakse, peatatakse tehing ja antakse RAB-ile teada, kes kinnitab, et tegu on tõesti sanktsiooni all isikuga.

Arvestades, et suures pangas nagu näiteks Swedbank Eesti tehakse päevas miljoneid tehinguid, kontrollib seda alguses automaatika. Edasi vaatavad kahtlaste tehingute taha eraldi osakonnad, kus töötab Swedbankis üle 160 inimese, kes tegelevad rahapesu vastase võitluse ja sanktsioonidega.

Endise rahapesu uurija Aivar Orukase sõnul on kõige kallim skeem ise. "See raha on köömes, seda tuleb lademetes. Ainult lase paisu tagant välja. Küsimus on see skeem ja selle lõhkumine ongi probleem," rääkis ta.

Jälgede ajamine kirjeldamatult raske

Endine politseinik ja RABi uurija Orukask lahkus riigisekorist sekelduste saatel, aga pole põhjust kahelda, et varjatud raha liigutamisest teab ta üksjagu. Ta pooldab lääne sanktsioone Venemaale, kuid on skeptiline, et need tegelikult Vene eliiti väga valusalt hammustavad, sest nad on harjunud raha päritolu varjama.

Mäekeri sõnul on jälgede ajamine kirjeldamatult raske. "Need omandistruktuurid, eelkõige kui nad lähevad veel kuskile eksootilistesse maadesse, kus ei ole tegelike kasusaajate registrit, kus ei ole võimalik näha, kes seal omanik on, või siis need registrid ei võta piisavalt samme, et tõepoolest veenduda, et need on kõik õiged, see muudab väga keeruliseks. Me teame Panama paberite kaasust aastast 2016, kus tuli välja, kuidas siis rikkad inimesed oma vara varjavad. See ei ole tänaseks muutunud," rääkis ta.

Browderi sõnul ei ole kahtlust, et see on keeruline, kuid tema hinnangul on see tehtav. "Kui mina ja mu kolleegid läksime selle raha järgi ajama, mille üle mu jurist Sergei Magnitski tapeti, kui ta räpase Venemaa raha paljastas, me leidsime selle ja kirjutasime igas riigis avaldused võimudele. Mõnes riigis, nagu Prantsusmaal, kondiskeeriti palju raha, USA-s, isegi Eestis, ning mitmed inimesed on Magnitski asjas süüdistuse saanud. Nii et see on võimalik," ütles ta.

Siin jõuame paradoksini. Ühelt poolt on Eesti lähiminevikus häbiplekk, kui peamiselt Danske Panga ja Swedbanga kaudu pesti üle 200 miljardi dollari kahtlast raha, teisalt tuli aadrilaskmine asjatundjate sõnul kasuks. Räpased kliendihaldurid lasti lahti ja pangad tegid kolmandate riikide klientide hulgas suurpuhastuse, mis viis Eesti heasse vormi ka sanktsioonide järgimisel.

Mäekeri sõnul pole rahapesuga kaasnev negatiivne maine pankadele sellist tegevust väärt.

Üllataval kombel selgub, et peale ametkondade ja suurte firmade peaks valvsad olema kõik, kes välismaa suunas mingit teenust osutavad, kaasa arvatud isegi turismitalud ja kodumajutused.

"See liin ei hakka riigist, vaid see liin hakkas altpoolt ülesse. Ütleme, et näiteks kui soovib kaitseminister Šoigu endale Airbnb-st broneerida, siis peaks seda nime kontrollima," rääkis välisministeeriumi asekantsler Erki Kodar.

Igas ahelas on nõrk lüli

Eesti lõi mõned aastad tagasi isegi eraldi veebirakenduse, mida kutsutakse sanktsioonikaardiks. Endine rahapesu uurija siiski liiga optimistlik ei ole. Ajalugu näitab, et alati leidub kusagil keegi ahnepäits.

Orukase sõnul on peidetavad summad nii suured, et on pankasid, kes aitavad sanktsioone rikkuda. "Äri on äri, risk on risk, on ju, me kõnnime siin mööda joont, siin on vangla, siin on õnn," sõnas ta.

Mäekerit teeb hoopis murelikuks võimalik sanktsioonide rikkumine krüptoäri ja virtuaalvääringu teenuste kaudu, mis ka Eestis vohavad.

"Mitte ainult mina, vaid terve lääs räägib sellest, et see on nüüd see viis, kuidas Vene oligarhid või üleüldse Venemaa üritab ennast finantseerida. Kuna Eestis on nii palju neid virtuaalvääringu teenuse pakkujaid, siis see risk, millest mina ja RAB oleme nii pikalt rääkinud, tuleb teise nurga alt jälle siin meie ees," sõnas ta.

Browderi sõnul ei ole sõjasse sekkumata muud viisi, kuidas Venemaad piirata, kui kehtestada kõige karmimad sanktsioonid.

Konkreetset oligarhide vara võib Eestis olla vähe, aga tegelikult osaleme me kõik suures sanktsioonisõjas, makstes kõrgemaid hindu näiteks bensiini, gaasi ja elektri eest. Ehk siis krõbedad arved on meie vabaduse hind. Kusjuures seni tuntuim sanktsioonijuhtum Eestis oli juba paar aastat tagasi Vene telemees Dmitri Kisseljov ja Sputniku kontor, kes pandi bloki alla sõjaõhutamise eest Krimmis, mis toob meid järgmise teema juurde.