Andres Põder: armastusega kurjuse vastu
Piiblis soovitatakse näidata oma usku mitte niivõrd sõnadega, kuivõrd tegudega. On rõõmustav, kui uskumatult suur ja ulatuslik on meie rahva toetus Ukraina konflikti ohvritele. Ka kirikute ja üksikkristlaste panus inimeste kannatuse leevendamisel on märkimisväärne, kirjutab Andres Põder.
On üldteada, et evangeelium räägib rahust. Kuidas suhtuvad aga Eestimaa kirikud sõjasse Ukrainas? Seda pole meedia kuigivõrd valgustanud ja kui ongi, siis pigem kõverpeeglis.
Sellele kurvastavale asjaolule juhtis Vikerraadio "Kirikuelu" saates 6. märtsil tähelepanu ka peapiiskop Urmas Viilma. Artiklis "Ukraina sõda kui ususõda" tegi Priit Rohtmets etteheite, nagu poleks Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) "Vene agressiooni hukka mõistvat ametlikku seisukohta vormistanud ja avalikkusele esitanud."
Tegelikult oli EKN selles osas üks esimesi. Vaid mõned tunnid peale agressiooni algust lugesin 24. veebruaril Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus toimunud jumalateenistusel (mille kandis üle ka ETV) ette EKN-i prohvetliku pöördumise, rõhutades, et see puudutab just olukorda Ukrainas.
Pöördumises kutsus EKN-i üles kõiki inimesi palvetama rahu pärast nii Euroopas kui ka kogu maailmas: "Palvetagem, et riikide juhtidel oleks valmidust lahendada konflikte diplomaatilisel teel. Palvetagem, et seal, kus toimuvad relvastatud kokkupõrked, lõppeks sõjategevus ja tuleks rahu."
On selge, et lõppu ei paluta millelegi, mida heaks kiidetakse, vaid ikka sellele, mida hukka mõistetakse. Nõnda oli pöördumises antud hinnang nii Venemaa agressioonile Ukrainas kui ka kutsutud üles tegutsema selle kiire lõpetamise nimel. Kes palvetab, see ka panustab. Hoolimine ja armastus muud ei lubagi.
Seda, kõigi EKN-i liikmeskirikute ühiselt väljendatud arusaama, on järgnevalt oma seisukohavõttudega täiendanud mitmed EKN-i liikmeskirikud, millele ka Rohtmets tänuväärselt viitab. Ta nimetab Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikut ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut (MPEÕK). Kõigis neis seisukohavõttudes väljendub ühine arusaam sõja ja vägivalla lubamatusest ja üleskutse olla "rahutegijad".
Kahjuks püütakse artiklis metropoliit Eugeni pöördumist pisendada. Asjatult ja ebaõiglaselt. Keegi ei pea meid toetama just sellises sõnastuses, nagu tahame talle suhu panna.
Metropoliidi mõte on aga selge. Ta liitub Kiievi ja kogu Ukraina õndsaima metropoliit Onufri (keda Rohtmets vägagi tunnustab) üleskutsega, "lõpetada see vennatapusõda." Tegu on viitega Kaini ja Abeli loole. Arvan, et just selliste üleskutsete tegijaid on meil tarvis toetada.
Tugevad oleme koos
Priit Rohtmets toob välja ka metropoliidi tekstis leiduva tõdemuse, et "kristlastena ei saa me lasta poliitilistel erimeelsustel ja sõjal meid lõhestada." Kirikujuht on tabanud meie ühiskonna jaoks väga olulist nooti. Pole ju uudis, et kriiside ja konfliktide keskel on kerge inimesi üksteisele vastandada, viha õhutada ja nõnda ühiskonda nõrgestada. Kindlasti leidub neid, kes seda soovivad ja sõjakoleduste sünnitatud inimlikke reageeringuid ära kasutavad.
Seetõttu juhtis ka peaminister Kaja Kallas tähelepanu tõsiasjale, et käimasolev sõda on ühe inimese sõda teise rahva vastu ning Vladimir Putini tegevusel ei tohi lasta põhjustada pingeid Eestis elavate inimeste vahel.
9. märtsil ilmus Postimehes Raul Ranne tähelepanuvääriv artikkel "Tugevad oleme siis, kui hoiame kokku". Selles küsitleb ta Eesti julgeoleku eest vastutavaid spetsialiste ja võtab nende sõnumi kokku sõnadega: "Keegi otsib meeleheitlikult seda viiendat kolonni, mis võimalusel meie siinse elu ja hapra rahu vastu pööraks".
Veel vähem tohiksime me ise sellise kolonni sünnile, olgu usu või rahvuse pinnalt, kaasa aidata. Eesti õigeusklikud kindlasti seda ei soovi ja ei soovi seda ka Eesti Kirikute Nõukogu. Kahjuks on sõnumid sellelaadilistest konfliktidest ulatunud ka EKN-ini.
Meenutan, et MPEÕK on Eesti Vabariigi seaduste alusel registreeritud ja tegutsev usuline ühendus, mis koondab ja teenib vaimulikult ligi 170 000 Eestimaa elanikku. Need on inimesed, kes elavad meie keskel ja keda oleme ligimestena kutsutud armastama ka siis, kui me kõiges pole ühel meelel. Me ei peaks neid eemale tõukama, vaid kaasama.
Eesti Kirikute Nõukogu liikmena on MPEÕK olnud aastaid heaks kaastööliseks teistele kirikutele Eesti inimeste vaimulikul teenimisel ning suutnud ühise laua taga jätta kõrvale ka ajaloolised erimeelsused Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga.
MPEÕK on oluliseks partneriks ka riigi ja kiriku koostöös ühiskonna sidususe ja üksteisemõistmise loomisel. Alles kolmapäeval osalesid kirikujuhid, sealhulgas metropoliit Eugeni, nõupidamisel siseministeeriumi esindajatega, et koordineerida Ukraina pagulaste abistamise võimalusi.
Teeniv armastus toob rahu
Piiblis soovitatakse näidata oma usku mitte niivõrd sõnadega, kuivõrd tegudega. On rõõmustav, kui uskumatult suur ja ulatuslik on meie rahva toetus Ukraina konflikti ohvritele. Ka kirikute ja üksikkristlaste panus inimeste kannatuse leevendamisel on märkimisväärne. Olgu selleks rahaliste annetuste tegemine (EELK-t näiteks 20 000 eurot), humanitaarabi kogumine ja Ukrainasse toimetamine või pagulaste vastuvõtmine.
Eesti Kirikute Nõukogu algatusel on neil päevil valminud koondtabel selle kohta, kui paljusid majutuskohti saaksid liikmeskirikud, sealhulgas MPEÕK, põgenikele pakkuda. Hetkel on neid teada antud juba üle poole tuhande ja lisandub veelgi.
EKN-i esindajana tegutsev sotsiaalministeeriumi peakaplan Katri Aaslav-Tepandi koordineerib ülemaalist hingehoiutöö võrgustikku vastuvõtukeskustes, kus abi on pakkumas ca 70 vene keelt valdavat asjatundjat. Koostöös siseministeeriumiga oleme koostamas põgenikele mõeldud informatsiooniteatmikku Eesti kirikute ja koguduste poolt pakutavatest abivõimalustest, mida samuti on rohkelt.
Traumaatilisi olukordi kogenud põgenikud vajavad võõral maal toidu ja peavarju kõrval esmajoones lihtsalt inimlikku lähedust, hoolimist ja armastust. Rahu algab sealt, kus tajutakse nii ihulikku kui hingelist turvalisust. Sellise rahu tegijaks kutsub meid Jeesus. Seetõttu peaksime oma ühiskonnas keskenduma mitte niivõrd vaenlaste, kuivõrd sõprade leidmisele. Soovitab ju ka apostel Paulus võita kuri ära heaga (Rm 12:21).
Toimetaja: Kaupo Meiel