Narva-Jõesuu omavalitsus on vastu võtnud 32 põgenikku. Esimesed majutati hotelli, lootuses, et riik kulu hiljem hüvitab, kuid seda selgust praegu pole. Enamik põgenikest on ulualuse leidnud kas sugulaste juures või omal käel kortereid üürides. Munitsipaalpinnale mahuvad vähesed.

"Kolmele perele eraldame munitsipaalruumid Sinimäel ja siis meil jääb veel viis inimest, kes tulid õigeusu kiriku kaudu, kirik majutab neid ise. Meil ei ole enam võimalust võtta vastu pagulasi," ütles Narva-Jõesuu sotsiaalosakonna juhataja Veronika Stepanova.

Ka Narva on põgenike vastuvõtmisega hädas. Piirilinna on saabunud 85 ukrainlast, enamik neist lapsed, keda ühiselamusse majutada ei saa.

"Kohalikul omavalitsusel kahjuks ühiselamutoad on sellises seisus, et neid ilma remontimata, mööblita kindlasti kellelegi enam anda ei saa. Meil ei jää ilmselt midagi muud üle, kui peagi majutada pagulasi hotellidesse ja loota, et riik meile hiljem selle kulu kompenseerib. Narva ei saa seda endale lihtsalt lubada vaese linnana," rääkis Narva linnapea Katri Raik.

Narva-Jõesuu linnalt korteri saanud põgenikud on õnnelikud, kuid esimese emotsiooni varjutab rahapuudus.

"Vajame lihtsaid asju. Panni, kastrulit, lusikaid-kahvleid, meil pole midagi. Isegi kui me sisse kolime, siis kuidas me süüa teeme? Loomulikult on meil vähe toitu, sest oleme ilma rahata," ütles sõjapõgenik Julia.

Ukrainlaste sõnul kestab Eestisse saabumise vormistamine liiga kaua. Ilma dokumentideta pole neil aga lootust kiiresti tööd leida.