Pühapäeva seisuga on Eestisse jõudnud Venemaa sissetungi algusest 18 500 sõjapõgenikku Ukrainast, kellest 13 500 on jäänud Eestisse. Umbes 10 000 on leidnud majutuse lähedaste ja tuttavate juures, Eesti riigi pakutud pinnal on praegu 3200 põgenikku, ütles Vaher.

Nendest 3200 inimesest on pooled täiskasvanud naised, 10 kuni 15 protsenti täiskasvanud mehed ja ülejäänud on lapsed. Pühapäeva õhtu seisuga on Eestil veel võimekust pakkuda majutuskohti 2000 inimesele. Sotsiaalkindlustusamet on läbi viimas hanget, et seda arvu suurendada, märkis Vaher.

"Kui me jätkame samas vaimus, mida näitab statistika, mis toimub Poolas, meie piiril, peame olema valmis suuremateks arvudeks. Nii et ma ei välista, et tuleb kasutusele võtta võimlad, aulad, suuremad ruumid ja hotelliteenust enam pakkuda ei saa," lausus ta.

Vaheri sõnul tuleb kasutusele võtta riigi evakuatsioonivarud. "Riik on planeerinud sellised kohad – spordihooned, kultuurimajad, kus on võimalik tagada soe ja valge ruum, elementaarne hügieenivalmidus. Aga voodid on rivis üksteise kõrval ja tekib laagri tüüpi elamine," ütles ta.

Vaher märkis, et praegu ei näita miski, et olukord Ukrainas muutuks ja see tähendab sisserände jätkumist. Arvestama peab, et kriis ei lõppe kuu ajaga.

"Mina ei usu, et lähinädalatel midagi paremaks läheb. Inimesed, kes siia on saabunud, jäävad kauaks. Praegused plaanid on tehtud kuuks ajaks, aga me mõistame, et kuu ajaga sõda läbi ei saa. Teiseks, paljudel inimestel pole enam kuhugi minna, kodud on katki pommitatud, stress on suur ja Ukrainasse naasta on paljudel ka emotsionaalselt väga raske," rääkis Vaher.

Kuigi sisserändekriis on varem läbi mängitud ja kriisiplaanid koostatud, ei osatud sellist olukorda ette näha, nentis ta.

"Prognoosid praegu valmivad ja ma ei oska veel öelda, mis saab siis, kui on Eestisse saabunud 30 000 põgenikku või 60 000. Lähipäevadel see plaan sünnib, me peame näitama, kust tuleb raha, kuidas me inimesi hoiame. On tähtis ka see, et inimesed saaksid tööle ja lapsed lasteaeda," lausus Vaher.

100 000 sõjapõgenikku on realistlik prognoos

Varem välja öeldud Eestisse saabuvate sõjapõgenike arvu, 100 000, tuleb Vaheri sõnul tõsiselt võtta.

"Need arvud tuginevad selgel statistikal, mida me iga päev näeme. Kui päevas tuleb 1300, 1500 inimest, siis nende arvudeni me jõuame päris kiiresti. On selge, et sõda ei lõppe homme-ülehomme. On oluline, mida teeb Läti, Leedu, Poola ja kuidas Euroopa Liit otsustab seda humanitaarkriisi lahendama hakata. Selle otsuse, palju Eesti võtab vastu sõjapõgenikke, saab teha vaid vabariigi valitsus," rääkis Vaher.

Seni on suurim osa sõjapõgenikest saanud majutuskoha Tallinnas, kuid lõpmatuseni see nii jätkuda ei saa. Vaheri sõnul tegelevad omavalitsused sellega, et välja selgitada, kui suur on kellegi võimekus sõjapõgenikke vastu võtta.

"Arusaadav, et inimesed, kes saavad Tallinnas heades tingimustes majutatud, jagavad infot, et siia on hea tulla. Meie eesmärk on juba piiripunktides hakata inimesi suunama sinna, kus meil on võimekus inimesi hoida. Neid võimekusi on igas maakonnas ja neid peab tekkima ja kohalikud omavalitsused sellega tegelevad," lausus ta.