Eesti on vastu võtnud üle 4000 Ukraina sõjapõgenikust lapse, kes lähevad siin kooli ja lasteaeda. Olen positiivselt üllatunud, kui kiiresti suudeti otsustada, et need lapsed hakkavad õppima eestikeelsetes koolides. See on väga hea otsus, sest me ei tea, kui kauaks jäävad need lapsed Eestisse. Võib-olla alatiseks.

Toon näite oma isiklikust kogemusest. Pooleteise aasta eest läksid minu lapsed Rootsis rootsikeelsesse kooli osates vaid eesti keelt. Tundsin tõsist hirmu, kuidas lapsed hakkama saavad. 

Aga Rootsi haridussüsteemil on pikaajaline kogemus muukeelsete laste õpetamisega. Sellest on mõndagi õppida Eestilgi. Minu lapsed said rootsi suhtluskeele selgeks kümne kuuga ning seda tänu kooli toele. 

Aineõpe tugiisikuga

Rootsis määratakse igale muukeelsele lapsele abiõpetajast tugiisik, kes mitu korda nädalas aitab ainetundides õpitut veel kord lahti seletada. Oluline on ju mõista, mida tunnis räägiti. Lisaks aitab tugiisikuga üks-ühele õppimine selgeks saada ainespetsiifilised mõisted, seda vajadusel ka lapse emakeeles. 

Teen siin peene vihje meie pikaajalise muukeelsete koolide küsimuse osas. Kujutlege, et õpiksite üheksandas klassi bioloogiat näiteks soome keeles – midagi nagu saate aru, aga mitte detailselt. Mitte piisavalt, et sooritada edukalt eksamit. Palju parem oleks omandada teadmised kahes keeles samaaegselt. 

Mängime korraks mõttega, et vene või ukraina või mistahes muu emakeelega õpilased õpiksid eestikeelses koolis. Õigel hetkel emakeelse tugiisiku toetusega saab muukeelne õpilane oma emakeeles ainest sisuliselt paremini aru ja samal ajal omandab teadmised ka eesti keeles. Rootsi kasutabki sarnast mudelit ja nagu näha, edukalt.

Side oma kultuuri ja keelega

Rootsis võivad lapsed saada ka oma emakeeletunde, kui vallas on vähemalt viis last selleks soovi avaldanud. Selle eesmärk on hoida sidet oma kodumaa ja kultuuriga, sest nii on inimesel kuuluvus, kuid ka alati võimalus tagasi oma koduriiki pöörduda. Seegi on üks mõte, mida Eestis võiks rakendada.

Pakkudes näiteks sõjapõgenikest õpilastele ukraina keele tunde, saaks sellega anda tööd ukrainlastest täiskasvanutele ning õpilastel säiliks võimalus hoida sidet oma keele ja kultuuriga. Sama, muide, kehtib ju kõigi teiste muukeelsete laste puhul.

"Noorte kaamera"

Kuigi emakeele kaudu oma kultuuri ja kogukonnaga sideme hoidmine on väga oluline, on tähtis siduda muukeelseid inimesi siinse inforuumiga. Selleski on Rootsist võtta hea õppetund. 

Rootsi rahvusringhääling teeb lastele ja noortele uudistesaadet "Lilla Aktuellt". Koolides vaadatakse neid uudiseid koos paaril korral nädalas.

Tegu on täiesti päevakajaliste uudistega, mis on pisut lihtsamas keeles, seletavas laadis ja noortepärase videopildiga. Oluline on aga see, et lapsed viivad need teadmised koju, arutavad ja vahel ka vaatavad koos vanematega need uudised üle. Nii puutub kogu pere kokku kohalikus keeles Rootsi päevakajalise inforuumiga. 

Miks ei võiks Eestiski olla näiteks "Aktuaalse kaamera" juures "Noorte kaamera", mida vaadataks koos ka koolides? Õpilaste kaudu köidaks see samasse uudisteruumi ka nende vanemad, mistahes keelt nad ka ei räägiks.

Mul on hea meel, et Eesti on astunud julge sammu lõimida ukraina lapsed kiiresti meie tugevasse koolisüsteemi. Eesti kool paistab maailmas silma oma võrdsete võimaluste ning akadeemiliselt tugeva taseme poolest.

Seetõttu julgengi loota, et meie koolid tulevad toime ka muukeelsete laste õpetamisega. Kuna me ei tea, kui kauaks need pered siia jäävad, on just koolil võtmeroll muukeelsete laste, aga tegelikult kogu muukeelse kogukonna, lõimimisel Eestiga.

Marju Himma on Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.