Kui riigikogus heakskiidu saanud taotluse järgi peaks SÜKU uksed avama 2027. aastal, siis nüüdseks sihitakse aastat 2029, kuna projekti käivitamine on veninud, selgitas Tartu abilinnapea Gea Kangilaski.

"Kõik need alguse tegevused on edasi lükkunud. Ka riigikogu otsus lükkus edasi ja nii edasi. Ettevalmistamiseks, arhitektuurikonkursi korraldamiseks, detailplaneeringu elluviimiseks on ikka vaja sama palju aega. Seetõttu need kaks aastat sinna lisandunud on," rääkis Kangilaski ERR-ile.

Ka algne SÜKU hind 60 miljonit eurot võib linnavalitsuse hinnangul tõusta 97,3 miljoni euroni. Kangilaski põhjendab seda ehitushindade kiire tõusuga. Samas rõhutab ta, et need on vaid esialgsed hinnangud.

"Tegelikult saabki öelda, et alles 2026. aastal ehitushanke käigus selgub tegelik maksumus ja ehituse täpne ajastatus," märkis abilinnapea.

Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa ütles, et riiklikult tähtsate kultuuriobjektide ehitamiseks laekub neile aastas ligikaudu 10 miljonit eurot.

"SÜKU vajab lähiaastatel ainult üks kuni kolm miljonit eurot. Nii nagu minule on teada. Tegelikult jääb kultuurkapitalil raha piltlikult öeldes riiulile seisma. Kui Narva [Kreenholmi kultuurikvartali ehitamine] läheks paralleelselt käima, isegi ka siis tekib väike vahendite jääk," rääkis Allikmaa.

Kultuurkapital ei saa seda raha ilma riigikogu heakskiiduta muule kulutada. Kuna inflatsiooni tõttu ei tasu raha varuda, peaks Allikmaa sõnul riigikogu kultuurikomisjoniga siiski sellele rakenduse leidma. Teisalt, kui 2026. aastal hakatakse SÜKU-t ehitama, kulub selle kinni maksmiseks rohkem aega.

"Kui algselt oleks saanud nelja aasta laekumistega SÜKU valmis ehitada, siis 2026. aastal ei ole see jätkuvalt neli aastat. Siis on see periood kindlasti pikem. Samapalju tähendab see järgmistele objektidele ajas nihkumist," tõdes Allikmaa.

Allikmaa täpsustas, et ei soovi kultuuriobjektide rahastamise järjestust ilmtingimata muuta. Kuid kiire hinnatõusu tõttu peaks riigikogu ajakava taas üle vaatama.