"Me peaksime ühiskonnas õpetama inimesi, et nad võtaksid ise vastu otsuseid oma tervise kohta," rääkis Lutsar teisipäeval jätkuvast maskikandmise kohustusest Eestis.

"Mitte nii, et keegi käsib ja siis inimene otsib viise, kuidas sellest kohustusest kõrvale hiilida. Vaktsineerimisega on sama teema: inimene peab võtma selle üsna suure vastutuse enda tervise eest. Mulle hakkab silma, et need maskid on lõua all, seal pole sel mingit mõtet. Kui inimene saaks ise otsustada, siis ta seda maski sinna lõua alla ei paneks. Meil on ammu aeg, et õpetame inimesed ise tervislikult käituma: kus on maski vaja ja kus seda pole," rääkis Lutsar.

Tema sõnul on teaduslik seisukoht, et ka kirurgiliste maskide kandmine pole nii tõhus. "FFP2-tüüpi maskide tõhusus on palju suurem: neid peaksid kandma inimesed, kellele nakatumine kujutab eriti suurt ohtu. Riidest maskidel on aga visuaalne efekt. Iga inimene peaks saama teha otsuse, kus maski kanda ja valida endale ka sobiva maski," sõnas Lutsar.

Omikron muutis mängu väga palju, sest ta põgeneb immuunsuse eest ära: nii vaktsiini tekitatud kui ka eelneva haiguse tekitatud immuunsuse eest, teatas Lutsar. "Kõige tipuks on omikroniga veel see, et omikron-1 tekitatud immuunsus ei pruugi aidata omikron-2 vastu. See on inimkonnale halb uudis. Kõik teavad neid, kes olid jaanuaris haiged ja on nüüd uuesti märtsis," rääkis Lutsar.

Sama tendents on ka teistes riikides. "Kui vaatame hea vaktsineeritusega riike, nagu Taani ja Suurbritannia, siis Taani erinevus on see, et neil oli ära omikron-1 ja nüüd nad on täielikult omikron-2 lainel. Haiglasse tulijate arv on Taanis üle tuhande, headel aegadel oli see 700 ringis. Eelmisel nädalal raporteeriti Taanis ka liigsuremus. Ühendkuningriik oli väga kaua omikron-1 maa, nüüd on nemadki omikron-2 lainel ja nakatumine seal tõuseb," rääkis Lutsar.

Eesti on nende kahe riigi vahepeal: omikron-2 osakaal pole nii suur kui Taanis, aga kuskil 60 protsenti viirusest on omikron-2, ülejäänud omikron-1 ja delta on täiesti kadunud.

Omikronil on tõenäoliselt sesoonne element, nagu kõigil respiratoorsetel nakkushaigustel, loodab Lutsar. "Kui vaatame Lõuna-Aafrikat, siis see haigus tuli nende suvel. Seal oli omikron väga lühiajaline. Teada on, et kõik respiratoorsed viirused on sesoonsed, neile meeldib jahe ja niiske ilm. Lootust on, et suvel läheb kergemaks, kuigi ka Austraalia ja Uus-Meremaa puhangud olid nende suve ajal," rääkis Lutsar.

Eestis on inimesed vaktsineeritud ja ka rohkem läbipõdenud võrreldes nende riikidega, kus on haigust seni vähem olnud.

Rangeid piiranguid pole vaja

"Koroonale tuleb aitäh öelda, et ta annab meile hingamisruumi, ta käib lainetena, millel on tipp ja langus. Ajal, mil nakatumine on väiksem, tuleks sügisesed plaanid valmis teha, et kuidas me selle viirusega saame koos elada. Millised on piirangud, millal neid on üldse vaja või hakkame harjutama inimeste käitumist ümber. Inimesed ei pea enam piirangutest kinni, ma ei kujuta ette meil tuleks neljas aasta väga rangete piirangutega. Need peavad olema ikka sellised, millega on võimalik elada," rääkis Lutsar.

Mõnedel inimestel on tekkinud eri nakkushaiguste, nagu lastehalvatus ja leetrid, kartus ka seoses Ukrainast vastuvõetavate sõjapõgenikega. Lutsar pole nõus väitega, nagu kujutaksid ukrainlased meile nakkusohtu. "Ei saa öelda et Ukrainas oleks lastehalvatus laialt levinud, seal olid üksikud juhtumid n-ö taskutes. Eri kohtades on eri info selle kohta, ühes kohas öeldi, et see oli vaktsiiniviirus, mis hakkas levima, teine teade oli, et see sai sisse toodud Tadžikistanist," selgitas Lutsar.

Vaktsineerimise teemat peaks Ukraina põgenikele siiski teadvustama, aga tegema seda diskreetselt, nende traumat arvestades. "Inimestele, kes on teinud läbi jubeda kogemuse, jõuavad siia magamata ja söömata, tuleb anda paar-kolm päeva taastumiseks. Pärast seda tasuks uurida, millised on nende vaktsineerimiseplaanid ja vaadata, kuidas nendega edasi minna. Kindlasti tuleb neile pakkuda kõiki vaktsiine, mida riikides tehakse," sõnas Lutsar.

Tema sõnul pole Ukrainas Covid-19 vaktsineerimise tase väga kõrge, kuigi Ukraina valitsus tegi suuri pingutusi: inimestele maksti ja eakamatele anti nutitelefonid. "Kingitustega ei saa väga vaktsineerimise taset tõsta. Aga meil on kohustus pakkuda siia jõudnud ukrainlastele koroonavaktsiine," lisas Lutsar.

Lutsar rääkis ka, et heites pilgu Ukraina lähiriikidele, kuhu on saabunud alates sõja algusest väga palju sõjapõgenikke, ei tundu, et neil oleks viimase kahe nädala jooksul hakanud koroonasse nakatumine kasvama.