Ka on alates Ukraina sõja algusest peatatud riigihangete avamine, sest ehitushinnad ja materjalide puudus ei võimalda täpseid pakkumisi teha. Näiteks bituumenit toodi siiani  põhiliselt Valgevenest ja Venemaalt. Esialgu püütakse indekseerida bituumeni, kütuse, graniitkillustiku ja armatuurmetallide hinnakõikumisi.

Mis saab Eestis sel aastal tee-ehitusest?

Seis on sama, mis mujal ehituses ehk hinnad on kindlasti kallimaks läinud. Aga täna lõplikku vastust ei tellijatel ega ehitusettevõtetel. Transpordiameti juhid on pidanud mitmeid kohtumisi ehitajatega, et üldse aru saada olukorra tõsidusest. Ja üritame ettevõtetega kokku leppida, kuidas alanud hooajale vastu minna. 

Kas iga leping vaadatakse eraldi ümber või te teete nii-öelda indekseerimise kõikidele lepingutele? 

Meil on neli olulist komponenti, mis siis mõjutavad hinna kallinemist. Selleks on järsult kallinenud kütus, bituumen, imporditav killustik ja armatuurmetall, näiteks põrkepiirded. Me keskendume nii-öelda nendele neljale olulisele punktile ja üritame juba  sõlmitud lepingutes neid kompenseerida.

Ja meil on vaja kokkulepet kuidas üldse teha hankeid olukorras, kus tarneahelad on katkenud või ettevõtted ei tea, mis hinnaga komponendid on saadaval. Näiteks bituumen on meil juba praegustes lepingutes indekseeritud, kuid selle tarnetega on suuri raskusi. Bituumenit oleme toonud nii Valgevenest kui Venemaalt. Ja kui lõplikult need tarned kinni keeratakse, siis see kindlasti avaldab olulist mõju.

Me küll oleme siin ostnud bituumenit nii leedukatelt kui ka rootslastelt, aga toorme tootmine on ikkagi seotud seal mingis ulatuses Venemaaga. Graniiti me oleme siin toonud Põhjamaadest. Aga Vene lipu all olevad laevad viiakse siit ära või pannakse sanktsioonide alla. Sellega tekib transpordi osas hinna kallinemine ja võib-olla laevade defitsiiti. Seega hinnad igal juhul tõusevad. Aga kõiki lepinguid mingi kindla protsendiga läbi korrutama me ei lähe.

Aga nende nelja komponendi osas te olete valmis siis indekseerima?

Lõplikke kokkuleppeid veel ei ole. Algselt oli mõte siduda kompensatsioon ehitushinnaindeksiga, aga teedeehituses ehitushinnaindeks ei näita piisavalt hästi turusituatsiooni. Praegu oleme veel läbirääkimistes, et minna just neid nelja komponenti pikemateks lepingutes kuidagi kompenseerima tagasiulatuvalt. Sõlmimisel lepingutele katsume välja mõelda mingid reeglid, kui hind peaks kallimaks või ka odavamaks minema.

Kui palju selle jaoks tegelikult on raha juurde vaja?

See on hea küsimus. Aus vastus on, et me ei tea seda.  Me oleme pannud ka oma riigihangete avamised pausile. Me avaldame endiselt hankeid riigihangete registris, aga pärast 24. veebruari ehk sõja algust Ukrainas me ei ole teedeehituse hankeid avanud. Just selle mõttega, et saaks natukene selgust, mis parasjagu turul toimub. Nii et ega me tegelikult ei teagi, kui palju hanked kallimaks lähevad, siin on räägitud vahepeal 10-15 protsendist. Aga teatud komponentide, näiteks metalli puhul, öeldaksegi, et hommikul on üks hind ja õhtul sa enam selle hinnaga osta ei saa. Väga keeruline sellist konkreetset protsenti välja tuua.

Aga me räägime ikkagi kümnetest miljonitest eurodest kokku aasta peale kokku?

Tõenäoliselt küll. Ja kui lisarahastust ei tule, siis järelikult me teatud objektid oleme sunnitud edasi lükkama järgmistesse aastatesse.  Aga seda on täna veel vara öelda.

Milliste objektide osas pidi riigihange tulemused juba selguma?

Osa hangete tähtajad olid eelmisel nädalal. Me oleme lükanud pakkumiste avamispäeva 28. märtsile. Hangete väljakuulutamisega läheme kokkulepitud plaani kohaselt edasi, aga avamise kuupäevad lükkuvad, sest olukord on niivõrd segane.

Seega jooksvatesse hangetesse saavad pakkujad teha parandusi?

Jah. Kõige suurem hange sellel aastal on Pärnu-Uulu 2+2 teelõigu hange. Me oleme juba sinna muudatusi sisse viinud. Näiteks tekitasime sinna võimaluse, et hanke võitnud ettevõttel oleks võimalik kohe materjale ostma minna. Ja riik saab kohe materjali eest ära tasuda. Näiteks piirete puhul, mis tegelikult monteeritakse objekti lõppfaasis. Sa ei pea ootama, et seda paari aasta pärast välja makstakse. Me üritame oma hankeid muuta selliselt, et oleks vähem riske ettevõtetel, oleks riigil vähem riske ja võimalikult õiglane hind selguks selle objekti pakkumise hetkel.

Seega praegu praegu pole teada, kui palju Pärnu-Uulu neljarajaliseks ehitamine tegelikult maksma läheb? Esialgu räägiti umbes 40 miljonist eurost?

Selle eeldatav maksumus oli 38 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Aga tegelikku hinda me ei tea. Praegu on hankedokumentide avamine planeeritud 4. aprillile, aga see võib ka veel muutuda. Pärnu-Uulu lõiku rahastatakse eeldatavast maksumusest  85 protsendi ulatuses Euroopa Liidu fondidest ja 15 on Eesti riigi osa. Aga me peame mingil hetkel vaatama nii-öelda sellele 15 protsendile otsa, kas me ikkagi oleme võimelised seda objekti ehitama või mitte. Ma väga tahaks loota, et oleme.

Sel aastal saab valmis Võõbu-Mäo neljarealine uus teelõik Tallinna-Tartu maanteel. Milline on transpordiameti stateegia, pigem sel aastal lõpetada olemasolevad tööd ja uusi mitte avada?

Praegu me ei ole veel kuskil mingit suurt pidurit tõmmanud. Me oleme juba selle aasta eelarvest kuskil 75 protsendi ulatuses siis lepinguid sõlminud või oleme hankes. Me hoiame nii-öelda viimast viimast otsa igaks juhuks varuks. Esmatähtis on need olemasolevad objektid lõpuni valmis ehitada, ei tahaks sellist olukorda, kus mõni objekte jääb lõpuni valmis ehitamata. Ja vaatame siis, kui palju täiendavaid hankeid me oleme võimelised turule tooma. Me oleme justkui veel paanikafaasis või üritame aru saada ehitusturu olukorrast. Loodetavasti ettevõtted saavad endale uued tarneahelad ja olukord stabiliseerub. Aga kindlasti kallinemine toimub, see hooaeg tuleb ülimalt keeruline