Sotsiaalpartnerid ja ettevõtlusminister Andres Sutt soovitavad keskkonnaministeeriumil tõsta ajutiselt raiemahtusid, minister lubas seda kaaluda.

Vene turu ära kukkumise tõttu metsa- ja puidutööstus sattunud suurtesse raskustesse, kuid puitu on vaja ka ehituses ja mööblitööstuses. Näiteks Kitman Thulemas, toodetakse mööblit Muusika- ja Balletikoolile.

Kitman Thulema juht Herki Hälvin ütles, et toorme vähesus tõstab veelgi puittoodete hinda.   

"Puiduvähesus tähendab seda, et lihtsalt ei jagu tootjatel tooret, millest toota. Raiemahud on väiksed ja hinnad kerkivad," rääkis Hälvin.

"Plaatmaterjal on meie põhitooraineks ja plaatmaterjalide hinnad tõusevad iga kuu siin 10-15 protsenti, aga see on kumulatiivne protsent, ehk siis viie-kuue kuuga tegelikult hinnad tõusevad 100 protsenti," ütles Hälvin.

Ka ehitussektoris on juba tekkinud puidu puudujääk.

"On ka juba puidust defitsiiti. Probleem on saada teatud ristlõikeid, suuremaid ristlõikeid, on probleem vineeridega," rääkis Rand ja Tuulberg nõukogu liige Raivo Rand.

Kuid Ranna hinnangul puudutab puidu vähesus kogu Eesti majandust.

"Täna Eestis töödeldavast kasutatud puidust 30 protsenti on tulnud Venemaalt ja Valgevenest. Kui see maht peaks jääma tulemata, siis kahtlemata tekib Eesti majanduses väga suur auk, sest puitu kasutatakse väga paljudel elualadel, mitte ainult ehituses ja ehitusmaterjalide tööstuses. Ma ei tea ühtegi majandusharu, mis saaks ilma puiduta hakkama," ütles Rand.

Kuna Venemaalt ja Valgevenest pole importimine enam võimalik, jääb Eestis puudu üks miljon kuupmeetrit puidutooret. Mitmete ettevõtluse erialaliitude hinnangul pole selle asendamine lähiajal muude tarnetega realistlik ja tööstused on seiskumas.

Seetõttu tegid liidud ja ka ettevõtlusminister Andres Sutt keskkonnaminister Erki Savisaarele ettepaneku, et raiemahud tuleks tõsta kärbete eelsele tasemele. Nimelt vähendas eelmine keskkonnaminister Tõnis Mölder tänavuseks aastaks RMK uuendusraie mahtu 20 protsendi võrra.

"Sügisel tõesti vähendati käesoleva aasta raiemahtu ja loogiline on ta tõsta võib-olla sinna, kus ta oli. Aga kas see annab selle efekti, kas õnnestub raiumine nii lühikese etteteatamisega ajaga viia sellele samale tasemele... see on küsimus, mida me peame arutama," ütles Savisaar.

Liitude hinnangul tuleks ka üle vaadata metsatööd kevadise pesitsusperioodi ajal ja raierahu tingimused. Eesti Keskkonnaühenduste Koda saatis teisipäeval valitsusele pöördumise, mille järgi toimuks raiemahtude tõstmine looduse arvelt.