NATO kaitseministrite tänane kohtumine on erakorraline, kuid mitte ootamatu. Pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu on peetud juba nii erakorraline NATO tippkohtumine kui ka välisministrite kohtumine. Nüüd on käes kaitseministrite kord, kus juures video teel liitub nendega Ukraina kolleeg Oleksi Reznikov.

"NATO liitlased ja Euroopa liidrid on pidevalt olnud kontaktis Ukraina ja nende poliitiliste juhtidega. Seal hulgas president Zelenskiga kogu kriisi vältel ja enne seda. Ma arvan, et on oluline, et NATO riikide juhid temaga suhtlevad. Meiega liitub homme ka Ukraina kaitseminister video teel," sõnas NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Üle-eelmise nädala välisministrite kohtumisega võrreldes on olukord mõnevõrra muutunud. Kui toona polnud veel selge, kuidas sõda Ukrainas areneb, siis tänaseks on seis stabiliseerumas. See aga ei tähenda, et Stoltenberg mures poleks. Eriti selle pärast, mis puudutab keemiarelvi.

"Nad väitsid, et neil polnud plaani Ukrainasse sisse tungida, aga nad tegid seda. Nad väitsid, et nad kutsuvad vägesid tagasi, aga tegelikult saatsid veel enam. Nad väidavad, et toetavad tsiviilisikuid, aga tegelikult tapavad neid. Nüüd esitavad nad absurdseid väiteid, et Ukrainas on bioloogia laborid ja keemiarelvad. See on järjekordne vale. Me oleme mures, et Moskva võib lavastada operatsiooni, mis sisaldab keemiarelvasid," sõnas Stoltenberg.

Teisipäevasel pressikonverentsil rääkis ta ka ilmselt Venemaa päritolu droonidest, millest üks kukkus alla Horvaatia pealinna Zagrebi eeslinnas. Samuti sisenes üks lendav objekt Rumeenia õhutsooni. Tegemist polnud ilmselt relvastatud droonidega, kuid see iseloomustab Venemaa tegevusi õhuruumis. Nii Rumeenia kui ka Horvaatia uurivad endiselt intsidentide asjaolusid.

Teisipäeva õhtul andis Stoltenberg teada ka sellest, et järgmisel neljapäeval toimub Brüsselis erakorraline NATO tippkohtumine. See toimub täpselt kuu pärast Venemaa rünnakut ning kohal on kõik riigijuhid eesotsas USA presidendi Joe Bideniga. Sama päeva õhtul toimub ka Euroopa Ülemkogu, millega Biden samuti liitub. Kas sellest kujuneb vaid ühtsuse demonstratsioon või tehakse neil kohtumistel ka mõni suurem otsus, selgitavad juba lähipäevad. Viimane kord kui USA president Euroopa Ülemkogul osales oli 2005. aastal, mil Brüsselit külastas George W. Bush.