Utilitas Eesti juhatuse liige Robert Kitt ütles ERR-ile, et visoon, kuidas jõuda 2030. aastaks süsinikuneutraalsuseni, pandi ettevõttes paberile juba läinud aasta suvel. Viimased kuud on toonud asjale uue mõõtme.

"Kui siiamaani räägiti roheenergeetikast ja energiajulgeolekust kuidagiviisi nagu vastukäivatest sündmustest või roheenergeetika ja taskukohasus ei mahtunud ühte lausesse, siis tänasel päeval on selgunud majanduse lihtne tõde, et kodumaine taastuvenergeetika pole ainult tarnekindel, vaid ta on ka kõige taskukohasem," ütles Kitt.

Kitt rõhutas, et imporditud fossiilkütustele ei saa lootma jääda.

"Tallinn on mereäärne linn. Meres teatavasti on sügavatel temperatuuridel aasta läbi konstantne energia. Ja seda energiat ongi siis plaanis hakata ära kasutama linna kütmiseks ja jahutamiseks," sõnas Kitt.

Kitt märkis, et kaugjahutust on vaja nii büroohoonetel, kaubanduskeskustel kui kortermajadel: "Kütteks ja jahutuseks energiat võtta mereveest on levinud praktika. Nii Helsingi kui Stockholm, mõlemad kasutavad seda energiaallikat."

Rootsis kasutatakse soojuse saamiseks päris palju ka reovett.

"Juba puhastatud vesi on aasta ringi küllalt stabiilse temperatuuriga. Seal on energiat ja seda energiat saab ära kasutada," ütles Kitt.

See ei tähenda, et reovesi pandaks mööda kaugküttetorusid jooksma, vaid sealt võetakse osa soojusest välja. Nii jõuab merre varasemast pisut jahedam reovesi.

"Plaan laias laastus on selline, et asendada fossiilsetel kütustel põhinev tootmine merevee ja reovee energiaga," lisas Kitt.

See tähendab, et tallinlaste põhisoojus tuleks endiselt prügist ja hakkest ehk Väost, Irust ja Mustamäelt. Neist kolmest jaamast pärineb kaks kolmandikku toasoojast, aga talvel tipukoormuste ajal, kui praegu võetakse appi gaas, kasutataks edaspidi peamiselt soojuspumpasid.

"Ehk nende töötunde saab olema vähe, aga kui nad töötavad, siis nad katavad suurema osa tipukoormusest," sõnas Kitt.

Tallinna linnale on Utilitas oma plaane tutvustanud kesklinna ja Põhja-Tallinna üldplaneeringute raames.

"Mereala ulatus, kuhu võiks soojuspumba torujuhtmed Tallinna lahes ulatuda, on väga suur," märkis linna strateegiadirektor Raido Roop kirjas rahandusministeeriumile ning uuris, missuguse planeeringuga niisugust arendust menetleda.

Asi on selles, et soojuspumba torujuhtmed peavad ulatuma sinna, kus merevee temperatuur aasta jooksul oluliselt ei kõigu. Läänemeres püsib veesoe viie kraadi ümber umbes 70 meetri sügavusel. 

"Ega seda infrat nüüd väga palju vaja ei ole," ütles Kitt. "Tegelikult tuleb võtta sügavast veest toruga vett, juhtida ta maapeal asuvasse jaama ja siis põhimõtteliselt natukene soojem vesi suvel ja natukene külmem vesi talvel tagasi juhtida."

Kitt märkis, et plaanides on veel palju muutujaid ning täpsetest rahanumbritest ning megavattidest veel rääkida ei maksa. Kuid varem paberile pandud 2030. aastat tuleks tõenäoliselt ettepoole tuua. "See investeerimisplaan on kuskil viie aasta horisondis," sõnas Kitt.