"Ajad on keerulised: julgeolek, tervishoid, energia. Peame leevendame kriise nii palju kui suudame," loetles Ratas üles Eesti riigi hetkeülesandeid "Esimeses stuudios".

Ratas ootab valitsuselt suuremat kaitse-eelarvet. "Teine asi on inimeste toimetulek kõrge inflatsiooni tingimustes. Paljusid inimesi, kes on tulnud Eestisse sõja eest pakku, on vaja ka aidata," rääkis Ratas.

Koalitsioonipartnerid on ühel nõul, et tuleb lisaeelarve. "Üle poole miljardi läheb julgeolekule. Esialgu oli plaan kaitseliitu tugevdada, osta moona ja rakette. Kuid lisaeelarve peaks ka inimeste toimetulekut parandama. Riik peab toetama lastega peresid, suurperesid, põgenikke," rääkis Ratas.

Tema sõnul otsustas valitsus neljapäeval sõjapõgenike rahastamise küsimuse, samuti minnakse edasi LNG terminali rajamisega.

Energiakriisist rääkides ütles Ratas, et on võimalik, et riik peab jätkama toetusmeetmetega ka järgmisel kütteperioodil. "Me ei saa eitada, et sügisel tuleb uus lisaeelarve. Ma ei kujuta ette, et valitsus ei reageeri, kui inimeste toimetulek halveneb," sõnas Ratas.

Ta ei välista ka aktsiiside langetamist ja käibemaksu langetamise arutamist. "See tuleb üle vaadata märtsis-aprillis," ütles Ratas.

Ratase kinnitusel lage sõjapõgenike vastuvõtmisele pole. "Meil on keeruline seda luua, sest ka meie inimesi aidati, kui me põgenesime 1940. aastatel. Meie inimesed, omavalitsused ja ettevõtjad on suure südamega," rääkis Ratas.

Ta rõhutas, et praegu on oluline, et lisaks põgenike majutusele aktiviseerub ka keeleõpe ja et lapsed, kes soovivad, saavad minna eesti kooli.