Lisaeelarve fookus on sõja tagajärgede leevendamisel. Nii plaanitakse täiendavalt raha suunata nii julgeoleku tugevdamisse, energiahindade leevendamisse kui ka Ukraina põgenikega seotud kulude katteks.

Kui suure osa lisaeelarve kuludest moodustavad kaitsekulud, on veel rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse (RE) sõnul vara öelda. Suund on aga ka järgnevatel aastatel kulutusi tõsta.

"Meil on tegelikult sel aastal jõudnud kaitsekulud 2,3 protsendini SKP-st ja nüüd hetkeolukorda hinnates võib ette öelda, et see ei ole ilmselt ka järgnevatel aastatel piisav. Tõenäoliselt me näeme lähiaastatel kaitsekulude kasvu 2,5 protsendini ja sealt üle," rääkis ta.

Et vähendada sõltuvust Vene gaasist, arutatakse lisaeelarve läbirääkimistel, millised lisakulutused tuleb teha gaasivarustuse tagamiseks. Üks variant on LNG terminali soetamine või rent.

"Siis on see põhimõtteline valik, kas me rendime samasuguse lahenduse nagu on leedukatel ehk siis ujuv terminal või me hakkame betooni valama. Praegu on küll valdavalt see ettepanek, et teadmata, kui palju ja kaua me seda gaasi kunagi kasutame, oleks võib-olla rendi variant õigem," ütles riigihalduse minister Jaak Aab (KE).

Samuti puudutavad lisaeelarve läbirääkimised hindade tõusu mõju toimetulekule. Keskerakonna ettepanekul tuleks kaaluda ka aktsiiside langetust. Pentus-Rosimannuse sõnul on aktsiisilangetusega seoses õhus mitmeid küsimusi, mis vajavad arutelu.

"Kas ja kuidas ja kellele see kõige suuremat mõju avaldada võiks, kuidas see mõjutab riigi enda üldiselt rahalist seisu. Kui me peame tegema väga suuri täiendavaid kulutusi kaitsevaldkonnas, siis arusaadavalt iga kokku korjatav maksuraha on eriti oluline," ütles rahandusminister.

Nii Aab kui ka Pentus-Rosimannus kinnitasid, et 1000 MW reservvõimsuse hoidmise osas on valdav üksmeel. Vanade elektrijaamade tööshoidmine tähendaks lisakulusid Eesti Energiale.

"Minu ettepanek saab olema, et 1000 MW hoidmist kindlasti tuleb pikendada. /.../ Kas me pikendame seda aasta võrra või vähemalt aastani 2025, see arutelu tuleb, aga seal on üsna üksmeelne seisukoht, et seda praegu on vaja," rääkis Pentus-Rosimannus.

Kuigi eelarve mahust on veel rahandusministri sõnul vara rääkida, on selge, et kulude katteks on vaja võtta ka laenu.

"Tõenäoliselt on osa, mida meil on võimalus katta välisrahaga, eurorahaga, aga kuna meil on laenu olnud kavas niikuinii võtta, siis praeguses etapis on see ilmselt üks olulisemaid viise, kuidas neid täiendavaid kulutusi katta," ütles Pentus-Rosimannus.

Kui suur osa kuludest tuleb laenurahaga katta, selgub, kui paika on pandud lisaeelarve maht. Lisaeelarve loodetakse koostada aprilli keskpaigaks.