Sõja 25. päev: läbimurre Izjumi all nurjus, Vene tankid ründasid hooldekodu

{{1647749340000 | amCalendar}}
Venemaa jätkas pühapäeva öösel Kiievi pommitamist
Venemaa jätkas pühapäeva öösel Kiievi pommitamist Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/State Emergency Service of Ukrai

Pühapäevaks pole Ukrainas vägede paiknemises olulisi muutusi toimunud, jätkusid Venemaa armee läbimurdekatsed Izjumi linna all, kuid nii seal kui mujal on need edutuna kaotusi toonud. Ida-Ukrainas ründasid Vene tankid hooldekodu, tappes 56 inimest.

Mis on oluline 21. märtsil kell 04:59:

- Zelenski: olen valmis Putiniga rääkima, kui see aitab sõda lõpetada;

- Türgi: Ukraina ja Venemaa on lähedal kokkuleppele;

- Ukraina: pühapäeval evakueeriti linnadest pea 7300 inimest;

- Hävis Euroopa suurimaid terasetehaseid;

- Ukraina: rünnakus hooldekodule hukkus 56 inimest;

- Ukraina presidendi nõuniku sõnul on lahingute tulipunktid viimasel ajal olnud Mariupol, Mõkolajiv, Herson ja Izjum;

- Mariupoli elanikke viiakse vastu tahtmist Venemaale;

- Osa Tšornobõli jaama töötajates pääses peale kolme nädalat koju;

- Kiievi sõjaväeadministratsiooni juhi sõnul on linnas kinni võetud 127 Vene sabotööri; 

- Venemaa kinnitas kõrge laevastikuohvitseri hukkumist;

Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.

Türgi välisministri sõnul on kokkulepe lähedal

Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu, kes vahendab rahukõnelusi Ukraina ja Venemaa vahel, ütles pühapäeval, et osapooled on kokkuleppele lähedal, vahendas BBC.

Cavusoglu ütles uudisteagentuur AFP-le, et läbirääkimised ajal, mi käib sõda ja tapetakse tsiviilelanikke, pole lihtsad, kuid ta lisas, et on näha, et osapooled on kokkuleppele lähedal.

Cavusoglu sõnul on Türgi kontaktis nii Ukraina kui ka Venemaa läbirääkijatega, kuid läbirääkimiste üksikasju ei soovinud ta täpsustada.

Türgi presidendi pressiesindaja Ibrahim Kalin ütles, et kõige keerukam on Venemaa nõudmistega tunnustada Krimmi Venemaa osana ja kahe separatistliku Ida-Ukraina Donbassi piirkonna iseseisvust.

"Need on peamised takistused ja nendes ühele nõule jõudmine kõige keerulisem," ütles Kalin, lisades, et neli ülejäänud teemat läbirääkimistel on Ukraina neutraalsus, desarmeerimine ja julgeolekugarantiid ning niinimetatud denatsifitseerimine.

Türgi teatel on nad valmis korraldama riigis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtumist. Zelenski ütles pühapäeval, et ta on valmis Putiniga kohtuma.

Suurbritannia: Vene väed proovivad endiselt Odessa suunas liikuda

Suurbritannia kaitseministeerium teatas pühapäeva öösel, et Krimmist edasi tungivad Vene väed proovivad Mõkolajivist mööda minna ja liikuda edasi läände Odessa poole. 

Ministeeriumi teatel pole Vene väed viimase nädala jooksul erilisi edusamme teinud, vahendas BBC.

Venemaa kinnitas Musta mere laevastiku asekomandöri hukkumist

Venemaa kinnitas pühepäeval, et nende Musta mere laevastiku asekomandör Andrei Palõi hukkus Ukrainas. Venemaa teatel hukkus Palõi lahingutes Mariupoli piirkonnas.

Palõid ootas ees ülendamine kontradmiraliks, vahendas The Guardian. Palõi oli ka Vene vägede asekomandör Süürias.

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak teatas pühapäeval, et Ukrainas on sõjategevuses hukkunud juba kuus Vene kindralit. Podoljaki andmetel on hukkunud kindralid Magomed Tušajev, Vitali Gerasimov, Andrei Kolesnikov, Andrei Suhhovetski, Oleg Mitjajev ja Andrei Morditšev.

Venemaa jätkas pühapäeva öösel  Kiievi pommitamist

Kiievi linnapea Vitali Klitško sõnul sai pühapäeva hilisõhtul Kiievis ostupiirkonda tabanud pommide tagajärjel surma vähemalt üks inimene. Pihta said ka elumajad. 

Klitško sõnul ruttasid kiiresti sündmuskohale ka päästetöötajad. 

Reutersi andmetel on hukkunute arv kasvanud neljani. Uudisteagentuur viitab Ukraina riikliku päästeteenistuse Kiievi osakonnale, vahendas The Guardian. 

Hiina suursaadik USA-s: Peking ei saada Venemaale relvastust

Hiina suursaadik  USA-s Qin Gang ütles, et Peking ei saada Venemaale relvi ega laskemoona. Gangi sõnul tahab Peking "kriisi deeskaleerida".  

USA president Joe Biden hoiatas reedel Hiina juhti Xi Jinpingi, et Pekingit ootavad karmid tagajärjed, kui Hiina pakub Moskvale sõjas toetust. 

Biden külastab reedel Poolat

Valge Maja teatas pühapäeva öösel, et USA president Joe Biden sõidab reedel pärast kohtumist Brüsselis NATO liitlastega edasi Poola.

"President arutab, kuidas USA koos meie liitlastega reageerib kriisile, mille põhjustas Venemaa põhjendamatu sõda Ukraina vastu," ütles Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki. 

Venemaa kaitseministeerium kutsus Mariupoli ametnikke üles alistuma

Venemaa kaitseministeerium kutsus laupäeva õhtul Mariupoli kohalikke võime üles, et nad loovutaksid linna Venemaale, vahendas RIA Novostit CNN.

Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk ütles esmaspäeva hommikul, et Mariupol ei alistu. "Oleme sellest Venemaad juba teavitanud," ütles Vereštšuk.

Venemaa võimud väidavad, et hoopis Mariupoli võitlejad ja võimud on süüdi linna katastroofilises olukorras. 

Mariupoli volikogu teatas laupäeval, et Vene väed viivad linna elanikke Venemaale vastu nende tahtmist. Moskva väidab, et pakub inimestele ohutut varjupaika. 

Mariupoli linnavalitsus teatas pühepäeval, et Vene väed ründasid kunstikooli, kus 400 inimest olid varjul.

Zelenski kinnitas pühapäeva öösel Mariupoli kunstikooli ründamist. 

"Venemaa õhuvägi viskas pommi Mariupoli kunstikooli pihta, kus olid varjul inimesed. Sõjaväelist tegevust seal polnud. Seal olid peamiselt naised, lapsed ja vanurid. Nad on praegu rusude all lõksus. Me ei tea, paljud neist on elus," ütles Zelenski. 

Vene väed ründasid taas Lääne-Ukrainas asuvat Žitomiri

Kolm inimest sai vigastada Vene vägede õhurünnakus Lääne-Ukrainas asuvale Žitomirile, vahendas uudisteagentuur AFP.

Õhulöögis sai kannatada 13 hoonet Žitomiri linna põhjaosas.

Venemaa teatel tegid nad pühapäeval täppisrelvadega õhurünnaku samas piirkonnas asuva erivägede treeningkeskuse vastu. Venemaa väitel sai rünnakus surma 100 Ukraina erivägede liiget.

Ukraina: pühapäeval evakueeriti linnadest 7300 inimest

Pühapäeval suudeti Ukraina linnadest evakueerida 7295 inimest, ütles Ukraina asepeaminister Irina Vereštšuk.

Evakueerimised toimusid neljas humanitaarkoridoris, kokku üritati kasutada seitset humanitaarkoridori, lisas ta.

Maripolist suudeti evakueerida 3985 inimest Zaporižžja linna, ütles Vereštšuk.

Ukraina valitsus teatas, et kavatseb esmaspäeval saata inimeste evakueerimiseks Mariupolisse peaaegu 40 bussi.

Osa Tšornobõli jaama töötajatest pääses lõpuks koju

Kolm nädalat Vene vägede käes põhimõtteliselt pantvangis olnud 64 Tšornobõli tuumajaama töötajat pääses lõpuks jaamast minema. Neid saabusid asendama 46 töötajat, kes saabusid jaama vabatahtlikena.

Ligikaudu 200 tuumajaama töötajat ja Ukraina rahvuskaardi liiget olid jaamas alates 24. veebruarist, sõja esimeses päevast, mil Vene väed tuumajaama enda kontrolli alla võtsid, vahendas BBC.

Kuivõrd Vene vägede poolt ei antud töötajatele garantiid, et lahkudes jaamast nende turvalisus tagatakse, jäid töötajad jaama ning pidid seal kasinates oludes veetma kolm nädalat.

Mariupoli kuberner: pidev pommitamine jätkub

Vene väed jätkasid ränka Mariupoli pommitamist ka pühapäeval ja lõppu pole näha, ütles BBC-le donetski oblasti kuberner Pavlo Kirilenko.

"Nad jätkavad ründamist. Pommitamine, õhulöögid, tulistamine linnas on pidevad. Linnas toimub võitlus, tulistamine," lausus ta.

"Täna me saime informatsiooni inimestelt, kes aitasid evakueerida inimesi, et neid tulistati, ka evakueerijate seas on kahjuks hukkunuid. Need on inimesed, kes liiguvad ringi, evakueerivad inimesi, vabatahtlikud. Okupandid teavad, et tegu on tsiviilidega, relvastamata inimestega, kuid nad otsivad ükskõik mis põhjust, et rahumeelseid inimesi tulistada," rääkis Kirilenko.

Ukraina relvajõud teatasid Vene õhuvägede üksuse hävitamisest

Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Ukraina relvajõud on hävitanud Venemaa õhuväeüksuse, mis osales rünnakus Kiievile.

Lisaks on peastaabi andmetel pühapäevase seisuga hukkunud üle 14 700 Vene sõduri ning hävitatud on 476 tanki, 1487 soomusmasinat, 230 suurtükisüsteemi, 74 mitmikraketiheitjat ja 44 õhutõrjesüsteemi. Samuti on Ukraina relvajõudude väitel alla lastud 96 sõjalennukit ja 118 helikopterit.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Venemaa on oma kaotuste kohta andmeid avaldanud ühel korral enam kui kahe nädala eest.

Zelenski: läbirääkimiste ebaõnnestumine võib tähendada maailmasõda

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et ta on valmis läbi rääkima Venemaa president Vladimir Putiniga, kuid kui läbirääkimised peaksid ebaõnnestuma, võib kahe riigi vaheline sõda juhtida kolmanda maailmasõjani.

"Ma olen valmis läbirääkimisteks temaga. /.../ Ilma läbirääkimisteta me ei suuda seda sõda lõpetada," lausus Zelenski.

"Kui on ka ainult üheprotsendine võimalus seda sõda lõpetada, peame me sellestki võimalusest kinni haarama," lisas Zelenski.

Zelenksi sõnul on Vene väed tulnud Ukrainasse ukrainlasi hävitama ning Ukraina inimesed on näidanud, et nad suudavad väärikalt agressorile vastu seista.

"Kahjuks meie väärikus ei päästa elusid. Seetõttu peame me kasutama iga formaati, iga võimalust läbirääkimisteks, sealhulgas Putiniga rääkimist. Aga kui seegi ebaõnnestub, võib see tähendada kolmandat maailmasõda," lausus Zelenski.

Zelenski lisas CNN-ile, et läbirääkimised Putiniga ei tähenda, et Ukraina oleks valmis loobuma Krimmist ja separatistlikest piirkondadest Ida-Ukrainas.

"On kompromisse, milleks me iseseisva riigina ei ole valmis," lausus ta.

Punane Rist: 350 000 inimest on Mariupolis lõksus

Punase risti töötaja Steve McAndrew ütles BBC-le, et teated Mariupoli linnast on rahutukstegevad ning viimastel andemetel on linnas lõksus 350 000 inimest.

Ta lisas, et Punase Risti töötajad püüavad linna pääseda, kuid see on "väga-väga raske".

"Neil (Mariupoli elanikel – toim.) on meiega turvaline, kuid selleks me peame enne nendeni jõudma," ütles McAndrew.

Rünnakus Kiievi elumajale sai vigastada viis inimest

Viis inimest sai vigastada pühepäeval Kiievis, kui Vene vägede mürsk plahvatas elumaja ees, ütles Kiievi linnapea Vitali Klõtško. Kaks inimest viidi haiglasse.

Kohapeal olnud AFP reporteri sõnul sai Svjatošõni linnaosas asuv kümnekorruseline hoone rünnakus tõsiselt kannatada.

Vene vägede rünnakus kannatada saanud Kiievi elumaja. Autor/allikas: SCANPIX/EPA

AFP märkis ka, et Vene vägede edenemine Kiievi suunal on peatunud, üksikud lahingud toimuvad linna loode- ja idaosas. Vene väed on suurendanud seetõttu õhurünnakute arvu Kiievile.

Venemaa teatas taas hüperhelikiirusega rakettide kasutamisest

Vene Föderatsiooni relvajõudude kõneisik Igor Konaneškov teatas, et relvajõud kasutasid juba teist korda hüperhelikiirusega rakette Ukraina sihtmärkide vastu, hävitades kütusehoidla Lõuna-Ukrainas Mõkolaivi regioonis, vahendas BBC.

Konaneškov ütles, et relvajõud tulistasid Ukraina sihtmärkide pihta Kalibr tiibrakette lastes neid välja Kaspia merelt ning Krimmi kohalt õhuväe poolt hüperhelikiirusega rakette Kinzhal. Lisaks tulistas merevägi Mustalt merelt Kalibr tiibrakette Ukraina soomusmasinate remonditöökoja pihta.

Venemaa kaitseministeerium väitis ka laupäeval, et Vene väed kasutasid Ukrainas hüperhelikiirusega rakette. USA ametnikud kinnitasid laupäeval CNN-ile, et Venemaa kasutas möödunud nädalal Ukraina vastu hüperhelikiirusega rakette.

Ukraina: tankirünnakus hukkus 56 hooldekodu elanikku

Vene vägede tankirünnakus Ida-Ukrainas asuva Kreminna linna hooldekodule hukkus 56 sealset elanikku, teatas Luhanski oblasti tsiviilvalitsuse juht Serhi Haidai, vahendas BBC.

Haidai sõnul avasid Vene väed küüniliselt ja meelega tule hooldekodule, tappes 56 elanikku. Rünnakus jäi ellu 15 hooldekodu elanikku, kelle Vene väed viisid kaasa, ütles Ukraina inimõiguste ombudsman Ludmila Denisova.

"Siiani pole võimalik olnud pääseda selle tragöödia toimumiskohale, et eakad inimesed matta," lausus Denisova.

Haidai sõnul olid hooldekodus ainult eakad inimesed, osa neist puudega.

Hävines Euroopa üks suurimaid terasetööstusi

Ukraina parlamendiliikmete andmetel on Venemaa pommitamise tulemusel hävitatud Mariupolis asuv Azovstali raua- ja terasetootmiskompleks, vahendas BBC.

Kõigepealt teatas Azovstali peadirektor, et tehas sai löögi, kuid ei täpsustanud kahju ulatust.

ÜRO: kümme miljonit inimest on pidanud oma kodust lahkuma

Ligikaudu kümme miljonit inimest ehk umbes veerand Ukraina elanikkonnast on pidanud sõja tõttu oma kodust lahkuma, ütles ÜRO pagulasorganisatsiooni juht Filippo Grandi pühapäeval.

Ukrainast on lahkunud 3,4 miljonit inimest, riigisiseseid pagulasi on umbes 6,5 miljonit.

Unicefi teatel on Ukrainast põgenenud inimeste hulgas üle 1,5 miljoni lapse.

ÜRO inimõiguste amet teatas, et Venemaa sissetungist alates on hukkunud vähemalt 902 tsiviilelanikku ja 1459 on saanud vigastada. Enamik hukkunutest on surma saanud suurtükitule ja õhurünnakute tagajärjel.

Eraldusmärkideta Vene soomuk Mariupoli linnas. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Lahingute tulipunktid on Mariupol, Mõkolajiv, Herson ja Izjum

Ukraina presidendi nõuniku Oleksi Arestovõtši sõnul pole viimase 24 tunni jooksul eesliinil olulisi muutusi näha olnud.

Suuremad lahingud käivad Arestovõtši sõnul Ukraina kaguosas Mariupolis, lõuna pool Mõkolajivis ja Hersonis ning riigi idaosas Izjumis. Mariupolis käib võitlus juba alates reedest linna keskosas.

Mariupoli võimud teatasid, et Vene väed pommitasid kooli, kuhu oli varjunud 400 inimest. Hoone hävis ning rusude alla jäid kümned inimesed.

Izjumis üritas Vene armee taas läbimurret, kuid kandis selle ebaõnnestumisel Ukraina peastaabi teatel kaotusi.

Ukraina peastaabi öise ülevaate kohaselt on Ukraina vägedel õnnestunud lõunasuunal kaitseliine mõnes kohas edasi nihutada. Valdavalt on vägede paiknemine siiski sama ja Vene armee proovib suurtükitule varjus oma üksuste lahinguvõimet taastada.

Ukraina kinnitusel on eriti raskeid kaotusi kandnud Rosgvardija üksused, kelle varustus on vilets.

Belgorodi sõjaväevõimud uurivad Ukraina teatel 138. mehaniseeritud laskurbrigaadi sõdurite tegevust, kes osalesid raskeid kaotusi kandes Harkivi ründamisel ning kellest osa nüüd keeldub edaspidi lahingusse minemast.

Venemaa värbab Ukrainas kantud kaotuste korvamiseks vägesid riigi kaugematest piirkondadest nagu Vladivostokist ja Petropavlovsk-Kamtšatskist, kirjutas Ukrainska Pravda. Ukraina relvajõudude teatel on nende kahe piirkonna merejalaväelaste väeosad suunatud Valgevene territooriumile.

Ajaleht The Kyiv Independent teatas, et Venemaa sunnib separatistide territooriumil elavaid väljaõppeta mehi võitlema. "Need inimesed pole kunagi isegi automaati käes hoidnud," ütles kohalik Donetski oblasti elanik. 

Teine kohalik Donbassi elanik ütles, et tsiviilisikud peavad teenima rindel ja Vene väed ähvardavad neid tulistada, kui nad ei täida käsku, vahendas The Guardian. 

Bloombergi teatel loodab Ukraina saada järgmise partii USA relvi lähipäevade jooksul. Partii seas on ka Javelinid ja Stingerid. 

Kiievi sõjaväeadministratsiooni juhi Mõkola Žõrnovi sõnul on alates Venemaa pealetungist võetud pealinnas kinni 127 sabotööri.

Žõrnov rääkis ka, et kuna Kiievis on 35 turgu ja 635 kauplust, on linnas piisavalt toiduvarusid isegi pikaajaliseks kaitseks.

Relvaõppused tsiviilelanikele Kiievis. Autor/allikas: SCANPIX/AFP

Pühapäeva hommikul kõlasid Ukraina linnades jälle õhuhäire sireenid

BBC korrespondendid Lvivis kinnitasid, et linnas kõlasid hommikul õhuhäire sireenid. 

Õhusireene oli kuulda ka teistes Ukraina linnades ja piirkondades. Nende seas olid ka Kiiev, Harkiv ja Odessa, vahendas BBC. 

Mariupoli elanikke viiakse vastu tahtmist Venemaale

Mariupoli linnavolikogu teatas, et linna Vene armee kätte langenud piirkondadest viivad okupandid elanikke vastu nende tahtmist Venemaa territooriumile. 

"Vangi võetud Mariupoli elanikud viidi laagritesse, kus Venemaa väed kontrollisid nende telefone ja dokumente. Seejärel suunati nad ümber kaugematesse Venemaa linnadesse," teatas volikogu. 

Maxari satelliitfoto 19. märtsist näitab Mariupoli varjendina kasutatud teatri purustusi. Autor/allikas: SCANPIX / AP

Mõttekoda: Ukraina väed alistasid Venemaa sõja esimeses etapis

USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) kirjeldab Venemaa strateegiat kui õhudessant- ja mehhaniseeritud operatsioonide läbiviimist Ukraina suuremate linnade hõivamiseks. Mõttekoda leiab, et Mariupoli langemine ei muudaks märkimisväärselt Venemaa sõjalist tulemust. 

"Venemaa väed jätkavad piiratud edusammude saavutamist, kuid on ebatõenäoline, et suudavad sel viisil oma eesmärke saavutada. Mariupoli langemine ei muuda tõenäoliselt esialgse kampaania tulemust," hindas mõttekoda. 

Mõttekoja analüüsis seisab, et Venemaa sõjavägi keskendub nüüd pigem lokaliseeritud lahingutegevusele kui ulatuslike operatsioonide käivitamisele.

Mõttekoda leiab, et Ukrainas valitseb patiseis, mis jätkudes saab olema väga vägivaldne ja verine, vahendas The Guardian. 

Suurbritannia kaitseministeeriumi viimaste luureandmete kohaselt pole Venemaa endiselt saavutanud kontrolli Ukraina õhuruumi üle.  "Nende jätkuv suutmatus seda teha, pidurdab oluliselt nende tegevust," teatas ministeerium.

Ukraina ja Valgevene raudteeühendus on väidetavalt katkestatud

Valgevene raudteetöölised katkestasid väidetavalt kõik raudteeühendused oma riigi ja Ukraina vahel, vahendas Deutsche Welle. 

Ukraina raudteejuht tänas laupäeval Valgevene töölisi väidetava sabotaaži eest. Raudteejuht keeldus täpsustamast, kuidas ühendus katkestati. 

Venemaa on läbi Valgevene Ukrainasse Kiievi suunale viinud palju sõjatehnikat ja vägesid. 

ÜRO teatel on sõjas hukkunud ligi 850 tsiviilelanikku

ÜRO inimõiguste voliniku büroo (OHCHR) andmetel on Vene vägede rünnaku algusest Ukrainale hukkunud vähemalt 847 Ukraina tsiviilelanikku, nendest 64 on lapsed. Reedel avaldatud andmetest on surmade hulk suurenenud 31 inimese võrra.

Vigastada on saanud vähemalt 1399 inimest, neist 78 on lapsed.

Reaalne hukkunute ja vigastatute hulk on tõenäoliselt palju suurem, lisas OHCHR.

Boris Johnson: Putin on paanikas ja kardab demokraatiat toetavat ülestõusu

Suurbritannia peaminister Boris Johnson ütles laupäeval, et Vladimir Putin on totaalses paanikas ja kardab Moskvas ülestõusu. 

Johnsoni sõnul on Putin Ukraina pärast hirmul, kuna seal on vaba ajakirjandus ja demokraatlik riigisüsteem.

"Sellepärast püüab ta kustutada vabaduse leeki Ukrainas. Sellepärast on oluline, et ta ebaõnnestuks," ütles Johnson. 

Mõkolajivi baasis hukkus vähemalt 50 inimest

Reedel said Ukraina lõunaosas asuvas Mõkolajivis Vene vägede raketirünnakus pihta Ukraina armee kasarmud. BBC teatel hukkus rünnakus vähemalt 50 inimest.

"Vähemalt 50 surnukeha on välja toodud, kuid me ei tea, palju veel rusude all on," ütles kohapeal töötav meedik AFP-le.

Meediku sõnul ööbis baasis rünnaku ajal vähemalt 200 sõdurit. BBC teatel on kolmes erinevas haiglas ravil vähemalt 57 rünnakus vigastada saanud sõdurit.

Mõkolajivi oblasti kuberneri sõnul jätkuvad sündmuskohal päästetööd.

Ukraina kutsub Hiinat üles Venemaad hukka mõistma

Ukraina kutsus Hiinat üles ühinema läänega Venemaa sissetungi hukka mõistmises.

"Hiina võib olla oluline mängija maailma julgeolekus, kui ta teeb õige otsuse - toetada tsiviliseeritud riike ja mõista hukka Venemaa barbaarsus," ütles Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak.

Hiina loobus ÜRO-s Venemaa sissetungi vastu hääletamisest ja USA ametnike sõnul on Hiina andnud signaali, et võib pakkuda Venemaale sõjalist abi.

Toimetaja: Karl Kivil, Anvar Samost, Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: