"EL-i abipakett lähtub ideest, et toidujulgeolek on sama tähtis nagu sõjaline julgeolek. Selleks jagatav 500 miljonit eurot võtab riikide puhul arvesse kahte olulist momenti. Üks on see, kui suur on EL-i ühtses põllumajanduspoliitikas otsetoetuste osakaal ja teiseks seda, kui suur on kogutoodangu väärtus. Eesti ümbrik on umbes 2,5 miljonit, millele riik saab ise lisada veel 200 protsenti ehk ligi viis miljonit," selgitas Kruuse teisipäeval "Terevisioonis".

"See saaks olla järjekordne toetuspakett valitsuse poolt põllumajandussektorile, mida me viimase aasta jooksul juba kaks korda oleme teinud," lisas minister. Kruuse sõnul on varasemad toetused lähtunud siiski Covid-kriisist.

Kruuse näeb toetuse saajana seakasvatust

Maaeluministri sõnul on antud riikidele vabadus, kuhu täiendavaid toetusi suunata, kuid tema hinnangul tuleks Eestis toetada ennekõike seakasvatust.

"Kui me vaatame makromajanduslikult ja sisuliselt, siis kõige raskemas seisus on meil olnud seakasvatus. Seda põhjusel, et seakasvatuses on sööda osakaal kuludes ligi 70 protsenti, aga sööda ehk teravilja hinnad hakkasid tõusma juba enne sõda Ukrainas. Samas [sealiha] müügihinnad on all ja seda seetõttu, et on väga suur ületootmine," rääkis Kruuse.

Seetõttu on ka üks abimeetmetest riikidele, mida Euroopa Komisjon kavandab lisaks rahalisele toetusele, seotud eraladustamisega ehk tahetakse osa sealiha turult kõrvaldada selleks, et stabiliseerida hinda turul.

Hinnatõus on paratamatu

Kommenteerides kriisi ja sanktsioonide tõttu tekkivaid probleeme loomasöötade ja väetiste tarnimisega, tõdes Kruuse, et kui põllumajandusettevõtjad on igapäevaselt harjunud juba aastakümneid kasutama kindlaid tarnepartnereid, siis võib mõneks hetkeks turul tõesti kaos ja paanika tekkida. "See tähendab objektiivselt ka teatud hinnatõusu," märkis minister.

"Öeldakse, et kevadkülviks meil üldiselt puudust ei peaks tekkima ja ma usun ekspertide öeldut. Aga see ei tähenda, et üksikutel ettevõtjatel ei või tekkida raskusi. Ja siin võiksid need riiklikud rahavood pakkuda ettevõtjatele ka leevendust," leidis Kruuse.

Maaeluministri sõnul mõnede toodete hinnatõus paratamatu.

"Aga kriis oleks siis, kui hakkaks nappima näiteks loomasööta ja neile ei oleks midagi ette anda, mida ma loodan, et ei juhtu. Kui leivapätsi hind tõuseb 10-15 senti, siis selle ma arvan, me elame üle. Tõsi, et osale peredele võib iga hinnatõus olla väga keeruline ja seal peab riiklik abisüsteem toimima," lisas ta.

Kruuse sõnul ei tasuks Euroopas toidupuudust karta ning mõningase hinnatõusu suudab Euroopa alla neelata. Küll aga võib probleeme tekkida neis riikides, kuhu Euroopa Liit oma põllumajandussaadusi ekspordib, lisas minister.

"Hinnatõusu suurus sõltub ka sellest, kui palju tooret on ettevõtjad praegu ette varunud, teiseks ka sellest, kuidas kaubandusketid sellele reageerivad, millised on lepingud. Ma kutsun kaubanduskette olema selles olukorras hästi paindlikud, sest oleks ääretult kahetsusväärne, kui kogu kulu nuheldakse põllumeeste selga," ütles Kruuse.

Küsimusele, millal jõuab täiendav raha põllumeesteni, vastas Kruuse, et kogu paketti arutatakse valitsuses lisaeelarve raamides ja seal ministrina teeb ta ettepaneku, et riik EL-i antavale toetusele lisaks ka omalt poolt raha juurde paneks.

Lisaks peaks avanema riigiabi raames võimalus maksta tootjatele täiendavalt kuni 35 000 eurot ettevõtja kohta.